Kohalike omavalitsuste kriisivalmidus paraneb

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu riigikogus elanikkonna kaitse plaani üle arutamas. Foto: Eero Vabamägi

Lääne-Virumaa omavalitsused on päästeameti hinnangul kriisideks üle keskmise valmis. Ees ootab sireenide võrgustiku loomine, varjumiskohtade leidmine ja märgistamine, elanikkonna teadlikkuse tõstmine ja õppuste korraldamine.

Päästeameti lisaeelarve projektijuht Maret Rannala ütles, et valitsus eraldab kahe aasta jooksul päästeametile elanikkonnakaitse tõhustamiseks 46 miljonit eurot, millest 17,5 miljonit sai päästeamet tänavu. Raha eest on plaanis luua sireenide võrgustik, suurendada elanikkonna teadlikkust kriisiolukordadest, leida ja märgistada varjumiskohad, moodustada varud ulatusliku evakuatsiooni puhuks ja toetada kohalikke omavalitsusi kriisidega toimetulekul.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ütles eelmisel nädalal riigikogus, et esmalt peab amet oluliseks ohuteavitust, mis antakse SMS-i ja sireeniga, raadios või televisioonis. "Koos kohalike omavalitsustega rajame 22 Eesti linnas sireenide võrgustikku. Aasta lõpuks valmib asukohapõhine ohuteavitussüsteem. Samuti arendame naiskodukaitse loodud äppi "Ole valmis!", mille kaudu saavad inimesed infot, nõu ja abi erinevateks olukordadeks valmistumiseks ja nendes käitumiseks," rääkis peadirektor.

Lääne-Virumaal paigaldatakse sireenidega seotud tehnika Tapale ja Rakverre.

Päästeameti peadirektor Tammearu ütles, et elanikkonnakaitse kujundamise eesmärk on Eesti inimese kõikides kriisides ellujäämine. "Ukraina sõja kogemuse tõttu näeme, kui oluline on kaitsta elanikke ja samaväärselt ka nende abistajaid. Inimeste valmisolekut kasvatades tuleme riigina paremini toime ka tsiviilkriisides, näiteks loodusõnnetuste ja inimtekkeliste õnnetuste korral. Meie põhjanaaber on eeskujulik näide, kuid erinevalt Soomest, kus elanikkonnakaitsega on tegeldud juba aastakümneid, ja arvestades tänast julgeolekuolukorda, on meil väga kiire. Seetõttu peame oma elanikkonnakaitse ehitusel olema nutikad, targad ja võimalikult ressursisäästlikud," rääkis ta.

Igaühel tuleb mõelda, kuidas saada hakkama ilma elektri, vee, kanalisatsiooni, interneti ja sideta ning kus on minu varjumiskoht.

Kuno Tammearu

päästeameti peadirektor

Tammearu sõnul tuleb küsida iseendalt, kuidas mina inimesena, kogukonnana, ettevõttena või kohaliku omavalitsusena kriisiks valmistun. "Igaühel tuleb mõelda, kuidas saada hakkama ilma elektri, vee, kanalisatsiooni, interneti ja sideta ning kus on minu varjumiskoht," toonitas ta. Tammearu lisas, et päästeameti uuringute järgi on kriisideks valmis 15 protsenti Eesti elanikkonnast, ent valmis võiks olla 70 protsenti. Peadirektori ütles, et omavalitsus ja riik peaks toetama ülejäänud 30 protsendiga neid, kes tulenevalt oma east või sotsiaalsest olukorrast ei saa ega suuda kriisivalmidust luua. Tähtsal kohal on Tammearu sõnul koolitusprogrammide, kampaaniate ja infomaterjali abil inimeste teadlikkuse tõstmine.

Elanikkonna kriisivalmiduse tõstmiseks on päästeametil järgmisel aastal plaanis õppuseseeria, mis korraldatakse eri tasanditel ja mis vältab mitu nädalat. Päästeameti osaõppus on plaanis Muuga sadama piirkonnas järgmise aasta septembris. Päästeamet kavatseb vabatahtlikkuse alusel kaasata ka kohalikku elanikkonda ja soovib läbi mängida 1500 inimese evakuatsiooni. Osaõppusele kaasatakse Tallinna sadam ja seal toimetavad ettevõtted, politsei- ja piirivalveamet, siseministeerium, riigikantselei, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Maardu linn, Tallinna linn, Viimsi ja Jõelähtme vald.

Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja Erkki Koort toonitas eelmisel nädalal riigikogus, et eelmiste kriiside kogemusest on alati vaja õppida, ent seejuures tuleb vältida lõksu, milleks on valmistumine eelmiseks sõjaks. Tema sõnul on roll nii inimesel endal, kohalikul omavalitsusel kui ka riigikogul. "Poole aastaga on võimalik ennast väga hästi varustada. Me saame aidata ka oma sugulasi, sõpru ja tuttavaid. Järgmisel korral kingitust valides mõelge kasutu ja odava Hiina nodi asemel välja mõni asi, mis aitaks päriselt hakkama saada, nagu generaator või kriisipakk," rääkis Koort.

Siseminister Lauri Läänemets tegi ettepaneku tagada tulevikus elanikkonnakaitseks püsivalt ja pika aja jooksul igal aastal vähemalt 0,5 protsenti SKT-st ehk ligi 140 miljonit eurot. "Ligi miljardi euro suuruse sõjalise kaitseeelarve kõrval oleks see elementaarne investeering tagamaks, et Eesti elanike turvalisus, valmisolek ja toimetulek kriisides oleks tagatud," sõnas Läänemets.