Märgid lubavad rasket gripihooaega

Piret Rospu. Foto: Sander Ilvest

Gripilaine algab tavaliselt Austraaliast ja Uus-Meremaalt, kus on talvine gripihooaeg samal ajal, kui meil on suvi. Lõunast levib gripp põhjapoolkerale, liikudes Ameerika kaudu Euroopasse. Tavaliselt peegeldab põhjapoolkeral toimuv enam-vähem seda, mis lõunapoolkeral pool aastat varem kogeti. Tänavune gripihooaeg oli Austraalias viie aasta halvim ja haigestumuse tipp oli umbes kolm korda kõrgem kui tavalisel gripihooajal. Domineeris A-gripp, mille puhul vaktsiinidest saadav kaitse oli mõõdukas. See kõik ei ennusta meile kerget gripihooaega ja raske haiguse eest tasuks end kindlasti kaitsta vaktsineerimise abil.

Gripp ei ole tavaline nohu. Kuigi gripi sümptomid on sarnased teiste viirushaiguste omadega, ei ole see lihtne “külmetushaigus”, vaid võib kulgeda palju raskemalt ja kesta kauem. Gripp on viiruslik haigus, mille tundemärkideks on haiguse järsk algus, kõrge palavik (üle 38 °C), köha, pea-, kurgu- ja lihasvalu või hingamisraskused.

Gripi puhul on üheks kõige kardetumaks tüsistuseks kopsupõletik ja hingamispuudulikkus, väikelastel ka keskkõrvapõletik. Haruldasemate tüsistustena võivad tekkida südamelihasepõletik, aju- ja ajukelmete põletik.