Kommentaar: kuidas lubada endale ka raskel ajal natuke meelelahutust?

Kiri lugejalt. Foto: Kamilla Selina Lepik

Mida lähemale nihkub talv, seda suuremaks kasvavad inimeste kulud ja koos sellega mure, kuidas rahaliselt toime tulla. Pole jäänud kellelegi märkamata, et poes kulub raha rohkem ning kodukulud nõuavad eelarvest suurema tüki kui veel aasta tagasi. Inflatsioon ei raba ühiskonda üleöö, aga nüüd on esimesed märgid kohal: ajakirjandusest on juba läbi käinud, et inimesed on hakanud poes valima odavamat toidukaupa, ja pankade teatel on pered läinud igapäevaeluga toimetulekuks üha enam säästude kallale.

Kindlasti on signaalid jõudnud nendegi inimesteni, kelle töö on seotud puhkuseteenuste ja meelelahutusega. Olen sellest ka ise kuulnud, suheldes selleaastase Porikuu festivali külalistega – jah, küll käiks rohkemgi ja vaataks ringi, aga elu on nii kalliks läinud, et ei saa lubada. Peab tõdema, et ongi raske aeg ning eelkõige tuleb hoolitseda toasooja ja kõhutäie eest. Aga me ei tohi unustada ka oma hinge, see vajab midagi ilusat, inspireerivat, emotsiooni, mis annab lootust – ükskord läheb jälle kergemaks. Sellepärast on mul meile kõigile suur palve: ärme unusta aeg-ajalt meelt lahutada.

Mulle tundub, et kriisiaeg on hea selleks, et oma mõtteviisi korrastada ja mõelda, mida meie vaim ja ka keha tegelikult vajavad. Mis on meile hea. Tegelikult on meile kättesaadavad nii paljud elamuste pakkujad – pargid, metsad, rabad ja rannaäärsed.