1990 ⟩ Sigaretijärjekorras seisnud pensionärid läksid rüselema

Sigaretid Tallinn olid nõukogude ajal eliitkaup – need maksid enne inflatsiooni 60 kopikat pakk ja olid kallimad kui teised margid. Rumba (40 kopikat) oli selliste keskklassi suitsetajate mark, külamehed ja lihtsad töölised tõmbasid aga filtrita Priimat (16 kopikat pakk). Foto: Elmo Riig

Leevendamaks defitsiiti, hakati Rakvere pensionäridele Pikal tänaval tegutsenud “ettetellimiste poes” müüma sigarette. Need nikotiinipulgakesed olid talongide peal ja neid sai piiratud koguses, aga mingil põhjusel leiti, et pensionärid vajavad rohkem kopsurõõmu kui muud kodanikud.

Esimese paari müügipäeva jooksul said oma sigaretiportsjoni kätte 1244 Rakvere pensionäri. Päris kindlasti polnud nad kõik paadunud suitsetajad, aga oma osa järele läksid kõik, kel jalad vähegi kandsid. Sest defitsiitne kaup oli valuuta, mida sai omakorda teise defitsiidi vastu vahetada. Näiteks kohvi või alkoholi vastu.

“Suitsude müümine pensionäridele tekitas niisugust trügimist ja järjekordi, mida saab vahest võrrelda mölluga kunagi samas lähedal olnud viinakaupluse ümber,” raporteeris Viru Sõna. “Esiteks see, et müügiaeg oli õhtuti suhteliselt lühike, kõik tormasid korraga kohale, äkki lõpeb otsa. Ja muidugi – mis käes see käes. Alguses läkski niisuguseks rüselemiseks, et tuli kutsuda miilits korda looma.”