Juhtkiri: toiduga ei mängita

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Tänases lehes on lugu sellest, kuidas toiduabi saajad ei oska pakutut pahatihti hinnata, toit loobitakse laiali ning jagajatel tekib küsimusi, kas tasuta moona jagatakse alati õigetel alustel. Paraku kipuvad pahatihti saamale tormama need, kel häda polegi suur, aga hääl on vali ja saamahimu samuti.

Sotsiaaltöötajatelt nõuaks üksjagu tööd inimeste taustauuringu tegemine, et toidupanga väljastuspunkti juurde ei oleks asja häbematutel ja südametunnistuseta raiskajatel. Samas oleks see töö tegemist väärt, sest tänamatu käitumine ei tekita inimestes enam soovi annetada.

Küsimus on suuresti ülbes suhtumises: ebavajalikku toitu ei panda tagastuskasti, vaid see visatakse kuhugi põõsasse. Mahakukkunud leivatükile tänapäeval vist kuigi sageli suud ei anta, aga austus leiva ja toidu vastu peaks olema elementaarne. Kunagi ammu oli aabitsas kirjas: “Austa leiba, leib nõuab palju tööd.” Kas sellest praegu ikka kõneldakse või on see tarbimisajastu inimestel meelest läinud?