Vanadekodu asemel soovime eluõhtu oma kodus veeta

Siret Kotka.  Foto: Tairo Lutter

Suvel, kui jõustub hooldusreform, näeme, kas praeguse valitsuse lubadus tagada hooldekodukoht keskmise pensioni eest, realiseerub või mitte. Samas, liiga palju on juttu hooldekodukohtade kättesaadavusest ja nende hinnast. Tegelikkuses leidub tublisti esmajärgulisem valdkond, mis on kahjuks pälvinud lubamatult vähe avalikkuse tähelepanu.

Arenenud Euroopa ühiskondades, nagu Põhjamaad, austatakse üksikisiku iseseisvust ja panustatakse sellesse, et vanurid tuleksid võimalikult kaua iseseisvalt toime ja et neil ei tuleks eluõhtut vanadekodus veeta. Meie riik on aga valinud vastupidise tee. Elatakse pettekujutelmas, justnagu koht hooldekodus oleks iga pensionäri suurim unistus. Usutakse, et vanainimesed peaks oma kodudest vanadekodusse ära viima, kuna just seal on eakaid parem hooldada.

Mõistagi leidub hooldekodusse kibelevaid vanureid ja ka neid, kes on sunnitud sinna minema, kuna nad ei tule enam ise toime. Riigi siht peaks aga olema hooldekodusse sattumist mitmesuguste koduhooldusteenuste toel võimalikult kaugele lükata.