Taastuvenergia ei ole utoopia, see on tulevik

Kalvi Kõva. Foto: Arvo Meeks

Riigikogu kiitis heaks energiamajanduse korralduse seaduse muudatused, mille keskne sõnum on, et taastuvenergia on meie tulevik. Suuremat meediatähelepanu see seadus ei pälvinud, küll aga saatsid parlamendis peetud arutelusid EKRE saadikute sajatused. Lausa selleni välja, et kui eelnõu vastu võtta ja seda teed minna, siis aastate pärast “ei ole mingit energiat ega tootmist ja külanaised pesevad oja ääres pesu, pekstes pesu vastu kive”. Utoopiaks kuulutati eesmärk jõuda 2030. aastaks tasemeni, kus Eestis toodetakse taastuvatest allikatest elektrit vähemalt sama palju, kui me ise tarbime. Erinevalt kurja kraaksuvatest oponentidest olen ma veendunud, et see siht, kuigi ambitsioonikas, on meie riigile jõukohane.

Meenutan, et oleme rohkem kui aasta jagu päevi elanud energiakriisi tingimustes. Läinud aasta varasügisel hakkasid elektrihinnad kerima kõrgustesse, mis lõid paljudel hinge kinni. Riigi tugi pakkus eelmisel talvel inimestele leevendust ja pakub ka sel talvel. Veebruaris lahvatanud Ukraina sõda võimendas kriisi veelgi ja tõi selgelt esile nii meie energiasüsteemide haavatavuse kui ka selle, et Eestis on energiast puudus. Praegu saab kahjuks rääkida energiasõjast, kui me mõtleme agressorriigi sammudele, gaasile ja Euroopas toimuvale.

Ränk kriis on seega näidanud, et Eesti vajab hädasti energiasõltumatust ja meie inimesed ning ettevõtted odavamat elektrit. Riigieelarve miljonid koos toetusmeetmetega lubavad ees ootavad rasked talved valutumalt üle elada. Kodutarbijate jaoks tuleb hüvitis, inimesed ei pea tipuhindasid ise tasuma. Lisaks on mitu soojatootjat läinud talve eel gaasilt üle põlevkiviõlile, milleks on erandkorras saadud keskkonnaluba.