Kõige rohkem loovutati tulirelvi Lääne-Virumaal

Väike valik oktoobris loovutatud relvadest. Foto: Urmas Luik

Rakvere politseijaoskonna teeninduspiirkonnas anti politseile selle aasta relvakampaania käigus üle seitse tulirelva, millest neli olid sileraudsed püssid, kaks vintraudsed püstolid ja üks oli kärbik. Eestis koguti üldse kokku kümmekond tulirelva.

Lisaks tulirelvadele loovutati maakonnas 375 erineva kaliibriga padrunit, üks raketipüstol, 154 kuuli ning 53 padrunihülssi.

Ida prefektuuri lubadegrupi grupijuht Kert Uustalu rääkis, et aastate jooksul on inimeste teadlikkus ohtlike esemete ning nendega ümberkäimise kohta tõusnud ning nendest antakse politseile vahetult teada. "Oluline on siinjuures märkida aga sedagi, et hoolimata kampaania lõppemisest, saavad inimesed ohtlikke esemeid karistust kartmata politseile või päästjatele ära anda aasta läbi," sõnas Uustalu. Selleks tuleb leiust viivitamatult hädaabinumbril 112 teada anda ning operatiivtöötaja saabumist ootama jääda. "Mitte mingil juhul ei tohi inimesed aga lõhkeainet, detonaatoreid või relvi ise päästekomandosse või politseijaoskonda viia," hoiatas Uustalu. Selle asemel tuleb häirekeskuse päästekorraldajale anda teada oma täpne asukoht ning edastada lõhkematerjali ja ebaseaduslike relvade kohta nii palju infot kui võimalik.

"Ekslikult on inimeste hulgas levinud arusaam, et kui nende valduses olev tulirelv ei ole töökorras, laskekõlblik või on roostes, ei pea seda politseis registreerima ning relvaluba taotlema," jätkas Uustalu. Tulirelv on laskekõlbmatu vaid siis, kui selle on jäädavalt laskekõlbmatuks tunnistanud kehtestatud reeglite järgi vastava tegevusloaga isik ja kinnitanud pädev asutus oma dokumendiga.

Relvaseaduse järgi peab iga inimene, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona, sellest viivitamatult politseid teavitama ja eseme üle andma. Leitud eseme üleandmiseks soovitab politsei esimesel võimalusel ühendust võtta kas oma kandi piirkonnapolitseinikuga või helistada häirekeskuse lühinumbril. Seejärel tuleb politseiametnik ise tulirelvale järele, võtab leidjalt detailse selgituse ja toimetab relva ohutult politseisse hoiule.

Oktoobrikuise kampaaniaga koguti Eestis lisaks tulirelvadele ligemale tuhat padrunit ja rohkesti pürotehnikat. Kampaania tõi politsei- ja piirivalveametile ning päästeametile kümneid väljakutseid.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Riita Proosa sõnul jõudis üleskutse kenasti inimesteni, sest esimesed tähelepanekud inimeste valduses olevatest ebaseaduslikest ja ohtlikest esemetest laekusid politseinikeni juba kampaania esimesel päeval. Kogu kampaania märkimisväärseimaks leiuks võib Proosa hinnangul pidada Lõuna-Eestis politseinikele üle antud kuulipilduja rauda koos harkjalaga.

Päästeameti demineerimiskeskusele loovutati tänavuse kampaania käigus 447 ühikut lõhkematerjali. Loovutatud esemete hulgas oli detonaatoreid, lõhkepakette, padruneid, käsigranaate, püssirohtu ja lõhkeaineid. Peamiselt loovutati lõhkematerjali Põhja- ja Lääne-Eestis. Eelmisel aastal loovutati sama kampaania käigus 133 ühikut lõhkematerjali ning lõviosa sellest oli pürotehnika ja padrunid. Demineerijad julgustavad kõiki, kel kodus mingil põhjusel lõhkematerjali leidub, seda vabatahtlikult loovutama. "Kodus hoitav lõhkeaine või seda sisaldavad esemed ohustavad nii koduomanikku ennast kui ka tema lähedasi ja naabreid," ütles Põhja-Eesti pommigrupi juhataja Raido Taalmann. Tema kinnitusel lõhkematerjali loovutamist kartma ei pea, sest kui sellest antakse vabatahtlikult teada, siis karistust ei järgne.

Nimetatud kampaania partneriteks olid politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, kaitsepolitseiamet ja prokuratuur.