Kuidas kütta ahju õigesti?

Ahju valesti kütmine on ohtlik mitmel põhjusel. Foto: Arvo Meeks

Novembrikuus on kütteperiood täies hoos. Keskkonnaministeerium juhib elanike tähelepanu sellele, kui olulised on õiged kütmisvõtted inimese tervisele, keskkonnale ja ahjuomaniku rahakotile.

Õigete kütmisvõtete kasutamine on vajalik selleks, et ahjukütmise mõju õhukvaliteedile ja inimese tervisele oleks võimalikult väike.

Arvatakse, et niiskete puude kasutamisel on ainukeseks probleemiks nende halb süttimine. Märja puiduga küttes rikutakse oma küttekollet ja korstent ning õhku eraldub oluliselt rohkem saasteaineid. Lisaks on märja puidu kütteväärtus mitu korda väiksem.

Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialisti Kaidi Kiili sõnul ei teagi inimesed tihti, et teevad ahju, kaminasse või pliidi alla tuld tehes midagi valesti. "Õige tuletegemisega saab igaüks anda panuse parema õhukvaliteedi heaks. Kõige olulisem on kasutada vaid kuiva puitu, süüdata tuli pealtpoolt ning kütteseadmeid tuleks regulaarselt hooldada," rääkis Kiil.

Paljudes tekitab hämmingut soovitus süüdata tuli pealtpoolt. Kui aga nii toimida, liigub tuli ülalt alla ning põlemisprotsess saab alata stabiilsemalt ning tekkivate saasteainete heitkogused on oluliselt madalamad ja kütmisest saadav kasutegur palju suurem.

Eesti keskkonnauuringute keskuse ahjulaboris on katsetega tõestatud, et niisket halupuitu kuiva asemel kasutades on peenosakeste heitkogused üle kahe korra suuremad. "Otseselt vähki tekitavate ühendite osas on heitkoguste erinevused niisket puitu kasutades veelgi suuremad, olles kohati isegi kuni kümme korda kõrgemad," lausus Kiil.

Jätkuvalt vajab ülekordamist, et prügi põletamisega seatakse ohtu nii iseenda kui ka oma lähedaste tervis. "Koduses majapidamises jäätmete põletamisel tekkivate ohtlike ainete heitkogused on märkimisväärsed. Jäätmete põletamisel tekkivad ühendid on ohtlikud päris mitmel põhjusel: ohtlikud ühendid on püsivad, toksilised ning kogunevad organismides ja toiduahelates. Ahjus moodustub prügi põletamisel eralduv tahmakiht, mis vähendab ahju tööiga ja kütte efektiivsust,“ märkis Kiil.

Vähemalt kord aastas tuleks lasta korstnapühkijal puhastada korsten ja küttekolded. Ahju ja selle lõõristiku korrashoid tagab piisava tõmbe, mis mõjutab otseselt põlemisprotsessi. Kui kütmise ajal tuleb korstnast valget suitsu, on kütmisega kõik korras.

Kütmisega ei tohiks ka üle pingutada. Kas teadsid, et ahi hakkab sooja andma alles mõne aja pärast? Väldi liigkütmist, sest see võib lõhkuda küttekollet ja põhjustada tahmapõlengu.

Ahjuomanikele kasulikke nõuandeid saab vaadata ja meelde tuletada ka keskkonnaameti kodulehelt.