Juhtkiri: tuumajaam rahva­hääletusele(?)

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Eestis pole kolmekümne aasta jooksul toimunud ülearu rahvahääletusi. Enamik neist jäävad 90-ndate algusesse, mil päevakorral olid Eesti iseseisvuse taastamise küsimus, põhiseaduse referendum, Narva ja Sillamäe autonoomia referendum. Rahvahääletuse seadusesse sisse kiigates võib lugeda, et hääletusele saab panna ka mõne olulise riigielu küsimuse. Nii talitati viimati aastal 2003, kui Eestis sai hääletada Euroopa Liitu astumise poolt või vastu.

Kui veidi mõtiskleda, mida tähendab väljend “muu riigielu küsimus”, mille üle peaks otsustama riigikogu välja hõigatud rahvahääletusel, võib joone tõmbamine osutuda üsna keeruliseks. Kas Eestisse tuumajaama rajamise kohta peaksid sõnaõiguse saama elanikud, eriti kohalikud elanikud, kelle kodukohta plaanid kõige enam mõjutavad?

Segadus Letipea külas paneb mõtlema sellele, kui kergesti kuulujutud tekivad ja levivad. Tarvitses vaid ühel külamehel trimmeri häält kuulda, kui ta juba arvas, et platsi ettevalmistamine tuumajaama rajamiseks on alanud. Helistas sõbrale, sõber omakorda ajalehele. Igaks juhuks saadeti ajalehele ka fotod ja video, sest taheti näidata asitõendeid.