Algab esimene laiaulatuslik lastega perede elukorralduse uuring

Neli last peres pole sugugi palju, ütleb pereema Katrin Soon. Foto on illustratiivne.  Foto: Arvo Meeks

Tänasest algab laiaulatuslik lastega perede küsitlus, milles osalemiseks saab kutse ligi 30 000 leibkonda. Uuringu tulemusena kirjeldatakse tulevaks suveks terviklikult lastega perede elukorraldus ja toimetulek. 

Iga Eesti pere, kelle poole küsitleja pöördub, saab uuringuga anda oma panuse, et Eesti riigi perepoliitika põhineks tõenduspõhisel infol. Sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna juhataja Liisa-Lotta Raag sõnas, et aina mitmekesisemate peremudelite juures on äärmiselt oluline teada, milline on Eesti perede tegelik elukorraldus ja millised on erinevat tüüpi lastega perede vajadused, kuhu riik peaks senisest enam panustama. "Uuringu tulemused on meile abiks vajalike poliitikameetmete kavandamisel – kõige kiiremini jõuavad tulemused arvatavasti kasutusse ühe vanemaga peredele suunatud toetusmeetmete planeerimisel," ütles Raag.

Uuringu eesmärk on kaardistada Eesti laste leibkonnapilt, võrrelda eri leibkonnavorme ja nende perede elukorraldust, hooldusõiguse jaotust, majanduslikku hakkamasaamist ja rahulolu pereeluga. "Selleks küsitakse lastega leibkondadelt näiteks, kuidas on jagatud kodused ülesanded, kas perel on lastega tegelemiseks abilisi, kuidas pere majanduslikult toime tuleb, milliste kulutustega oleks lastega seoses kõige rohkem abi vaja, kas pere soovib veel lapsi saada ja mis on selle juures takistavad tegurid," kirjeldas sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Age Viira. "Kui lapse vanemad on lahku läinud, uurime näiteks, millisel määral osaleb lapse teine, leibkonnast eemal elav vanem lapse elus, kui sageli laps kohtub ja suhtleb teise vanemaga ja kas ta saab selle otsustamises osaleda ning kuidas on jagatud lapse kulude katmine," rääkis Viira.