Suhtelise vaesuse määr maakonnas tõusis

Absoluutne vaesus oli suurim alla 65-aastaste üksi elavate inimeste ja üksikvanemate seas. Foto: Arvo Meeks

Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal suhtelises vaesuses 22,8% ja absoluutses vaesuses 1,4% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2020. aastaga suurenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,2% ja vähenes absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,8%.

Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Anet Müürsoo sõnul näitab suhteline vaesus sissetulekute ebavõrdust riigis. "Suhtelises vaesuses elas mullu ligi 301 100 inimest, mida on ligi 30 300 võrra rohkem kui 2020. aastal. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek oli väiksem kui 763 eurot," ütles Müürsoo.

Suhtelise vaesuse määr oli läbi aastate kõrgeim ja kasvas eelkõige vanemaealiste arvelt, seevastu lastega perede puhul see vähenes. "Üksi elavate 65-aastaste ja vanemate vanusegrupis koges suhtelist vaesust 82,8% elanikest, mis on 4,7% rohkem kui aasta varem. Mõjuriks on suuresti keskmine vanaduspensioni suurus, mis jääb alla suhtelise vaesuse piiri. Veel näeme, et suhtelist vaesust kogeb pea iga kolmas üksikvanem. Nende sissetulekud pole kasvanud nii hoogsalt kui näiteks kahe vanemaga perede puhul," selgitas Müürsoo.