Eesti pürgis iseseisvaks riigiks ja ühtlasi turumajanduse poole, aga veel 1990. aasta sügisel ei saadud päris hästi aru, mida turumajandus endaga kaasa võib tuua. Järgneval lool pole tänapäeval mitte mingit uudisväärtust, kuid toona hindasid nii lugejad kui ka ajaleht ise allpool kirjeldatut täiesti häbematuks käitumiseks.
Nupuke pealkirjaga “Kes oskab, ajab äri” sisaldas järgmist: “Eestlase südametunnistus läheb küll päev-päevalt mustemaks. Käis toimetuses naisterahvas (II grupi invaliid) Võduvere külast ja ütles, et olid mehega ostnud “Kalevipoja” kolhoosis elavalt perelt lehma ja maksnud 2000 rubla (on loomahinnad alles tõusnud!). Ei läinud kaua aega, kui saadi teada, et pererahvas oli selle lehma just ise ostnud, aga 1500 rubla eest. Üheainsa tehinguga teeniti pool tuhat rubla.