Juhtkiri: täna on mardipäev

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Kuigi rahvakultuuri keskus korraldas mõne aasta eest üle Eesti mardi- ja kadrikoolitusi, et ununevatele kommetele uut särtsu anda, kipub traditsioon unarusse vajuma. On ju lihtsam halloween’i õhtul ukse taga kommi pommida kui kombekohane mardi- või kadrikava ette valmistada, kostüümid nuputada ning korralik mardipere kokku saada.

Tõsi on, et jõuga traditsioone elus ei hoia, samas on näha, kuidas kombed – ja isegi nimede kasutus – liiguvad pendlina või spiraalina ning unustatu muutub aastate möödudes taas põnevaks ja populaarseks. Tundub, et ka kõnealuste päevade tähistamine käib kuidagi lainetena.

Praegu on halloween’i, meie jaoks tegelikult täiesti võõra püha lainehari. 1990-ndate alguses tahtsid rahvusliku ärkamise taustal kõik marti joosta. Isegi nii palju joosti, et tüütuks muutus: kui ikka ühel õhtul seitsmes santide kari tuppa sadas ja viimased kommid-õunad kaasa sai, siis kustutas perekond kaheksanda “bande” kartuses tuled ja istus hiirvaikselt toanurgas, et jumala eest keegi rohkem uksele ei klopiks. Marte minema saata polnud ka ju sünnis, pidavat ebaõnne tooma, ja kuidas sa ikka lapsmartidele silma vaatad, kui midagi enam anda pole.