Häirekeskusse tehtud kõnedest peegelduvad sotsiaalsed probleemid
14. november 2022, 12:03
Möödunud nädalal helistati hädaabinumbril 4183 korral. Nende kõnede alusel saadeti abi välja 1306 korral ehk vaid 31,22 protsendi kõnede puhul. Mis juhtus 7.–13. novembrini Lääne-Virumaal?
Lääne-Virumaal saadeti abi välja 330 puhul. Kiirabisündmusi oli 185 ning kõige sagedamini sooviti kiirabi rindkerevalu ja südamehaiguste, kõhu- ja seljavalu tõttu.
"Nädala kokkuvõtteid tehes näen, et inimeste abivajadus on muutunud ja kõige taga peidab ennast laiem sotsiaalne probleem, mis hõlmab tervet tervishoiusüsteemi. Näen tuumprobleemiks seda, et inimestel ei ole täna kuhugi pöörduda, seega helistatakse hädaabinumbrile 112 ja palutakse kiirabi," rääkis häirekeskuse ida keskuse juht Mari-Liis Sepp.
Ta tõi näiteks, et eakad inimesed kutsuvad kiirabi, sest tunnevad ennast nõrgalt, enesetunne ei ole hea, vererõhk on madal või kõrge. "Tõstatan siin küsimuse, et kas neile peab sõitma kiirabi. Ei, aga kas nad saavad mujalt abi? Taaskord ei, seega tänase süsteemi järgi peabki kiirabi käima ja aitama eakamat abivajajat, olgu kätt hoidmas ja temaga vestlemas, nõustamas ja plaastrit peale panemas, ravimeid andmas või muud. Kuid süsteemile tuleb otsa vaadata, sest taoliste juhtumite puhul aitaks eakat väga hästi ka pereõde, tugiisik või sotsiaalvaldkonna töötaja," arutles Sepp.
Teise näitena tõi ida keskuse juht esile juhtumid, kui perearst helistab 112 ja kutsub kiirabi inimese transportimiseks kodunt haiglasse, või helistab inimene ise, tuues põhjuseks, et perearstilt on saatekiri. "Tihti kellele kutsutakse või kes endale kutsub, on taaskord eakas inimene, kellel pole võimalust ise minna haiglasse. Sisuliselt käib kiirabi osutamas tasuta taksoteenust, nii koledalt kui see ka ei kõla. Samas on olemas meditsiinilise transpordi teenus, mida saab iga kodanik tellida, aga seal on oluline vahe, see on tasuline. Täna tõusnud elukallidusega ei ole võimalik seda kõigil endale lubada, seega kelle peale inimene loodab?" kõneles Mari-Liis Sepp teisest murekohast.
Sepa sõnul on süsteemi enda sisse samuti kirjutatud juhtumid, mille puhul saab tõstatada küsimuse, kas kiirabi kasutatakse otstarbeliselt. "Eelnev nädal oli näiteks 16 sündmust Lääne-Virumaal, kus kiirabi viis patsiente Rakvere haiglast Tallinna haiglatesse. Tegemist on koostöölepetega, kus haigla nii-öelda tellib kiirabi patsiendi transportimiseks. Samas kui brigaadide arv on niigi piiratud ja hõivatakse neid taolistel juhtudel, võib jääda kiire abita inimene, kes seda kohe vajab. Samuti kui kodaniku jaoks on olemas meditsiinile transport, siis miks ei saaks ka haigla seda kasutada?"
Politseisündmusi oli 109 ning kõige rohkem teatati liiklusõnnetustest, kus oli sõidetud kitsele otsa, tagurdatud parklas teisele autole otsa, sõidetud üle metallitükist. Oli ka lähisuhtevägivalla ja joobes isikutega seotud juhtumeid.
Näiteks anti politseile infot, et kodanik ähvardas autosid rehaga lüüa, kuna tema arvates kihutati. Teine inimene helistas, et teavitada keldris luugi taga olevatest nutvatest lastest. See info kinnitust ei leidnud, tegemist oli kodanikuga, kel on vaimsed häired ja kes kuuleb pidevalt laste nuttu. Samuti paluti politseinikke lahendama joobes inimeste vahelist konflikti.
Päästesündmusi oli 18. Tuli tegeleda puude eemaldamisega sõiduteedelt, lisaks aidata kass puu otsast alla.
Komplekssündmuseid ehk sündmuseid, mille puhul reageerisid kaks või kolm operatiivressurssi koos, oli 18.