P, 29.01.2023

Helkuri kohustuslikuks muutumisest sai 30 aastat

Eva Samolberg-Palmi
, Virumaa Teataja peatoimetaja
Helkuri kohustuslikuks muutumisest sai 30 aastat
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Helkurikandjad.
Helkurikandjad. Foto: Mailiis Ollino

Helkuri kandmine pimedal ajal valgustamata teel muutus jalakäijatele Eestis kohustuslikuks juba 1992. aastal, ometi pole 30 aasta jooksul möödunud ühtki pimedat sügist või talve, mil poleks hukkunud mõnd jalakäijat, kelle elu võinuks helkur päästa.

Eelmisel aastal hukkus pimedal ajal liigeldes viis jalakäijat ning mitte ükski neist ei kandnud helkurit. "Helkur päästab elusid – kui lähed kodust välja, pane endale kindlasti helkur külge," rääkis transpordiameti ekspert Eve-Mai Valdna.

Ida-Virumaal hukkus mullu pimedal ajal üks helkurita jalakäija ja viga sai kaks, Lääne-Virumaal sai viga kaks helkurita jalakäijat. Kokku sai eelmisel aastal Eestis pimedal ajal väljas liikudes surma viis ja vigastada 12 jalakäijat. Need on elud, mida oleks aidanud päästa helkur.

Aina rohkem koguvad populaarsust helkivad tooted – näiteks helkurprossid, helkurpaelad, helkurvihmavari, helkurmaterjalist kindad, helkurkleebised ja helkivad kotid. Need on helkivad tooted, mis teevad meid silmapaistvaks, kuid need ei asenda sertifitseeritud helkurit.

Sertifitseeritud helkuritel on CE EN 13356 või CE EN 17353 märgistus, lisaks on neil andmed tootja kohta ja nimetus "helkur". Sertifitseeritud helkur on lähitulede valgusvihus nähtav 130–150 meetri ja kaugtulede valgusvihus vähemalt 300 meetri kauguselt.

Märksõnad
Tagasi üles