Eesti mees usub, et on terve kui purikas. Kuigi värskes terviseuuringus hindasid enam kui pooled keskealised mehed oma tervist heaks, oli sama paljudel paraku kõrge vererõhk, mis on üks peamisi tervisekaotuse põhjustajaid. Seejuures pole pooled mehed isegi teadlikud enda kõrgest vererõhust.
Kliiniline uuring näitas, et 40–49-aastastest Eesti meestest vähem kui pooltel olid vererõhunäitajad normis. Kõrge vererõhk ehk üle 140/90mmHg esines 55% meestest. Kõigist uuritavatest vähem kui kolmandik väitis, et arst on neil kõrget vererõhku diagnoosinud, mis viitab sellele, et vähemalt pooled mehed polnud oma kõrgest vererõhust teadlikud. Samal ajal meestest, kes olid oma kõrgest vererõhust teadlikud, oli see mõõtmise ajal kontrolli all üksnes neljandikul.
Koos vanuse ja kehamassiindeksiga suurenes kõrge vererõhuga meeste osakaal. Kõrge vererõhk esines oluliselt sagedamini ka põhi- ja keskharidusega ning füüsilist tööd tegevatel meestel, samuti neil, kes tarvitasid liialt alkoholi.
Kõrged vererõhunäitajad viitavad selgelt sellele, et suur osa meestest ei pea vererõhku alandavat ravi või tervislikumat elustiili oluliseks, seda tõenäoliselt just sümptomite puudumise tõttu.
Meeste tervise uuringu ühe eestvedaja, Tartu ülikooli kliinikumi meestearsti Margus Punabi hinnangul on muret tekitav, et mehed ei võta tõsiselt, kui tervist kahjustav on kõrge vererõhk. Arsti sõnul on kõrge vererõhk vaikne tapja, kuna sageli ei kaasne sellega tajutavaid vaevuseid. Ent mida kõrgem on vererõhk, seda kiiremini saavad pöördumatuid kahjustusi süda ja veresooned. "Kõrge vererõhk kahjustab veresooni ning on peamiseks südameinfarkti, südame- ja neerupuudulikkuse ning ajuinsuldi põhjustajaks," märkis dr Punab.
Kuigi kõrgenenud vererõhuga ei kaasne enamasti kaebusi, võivad sellest märku anda peavalud, väsimus, tasakaaluhäired ja südame kloppimine.
Punab rõhutas, et kõrge vererõhk on igas eas haiguslik ega tohiks tõusta. Vanusest hoolimata tuleks igal aastal oma vererõhku kontrollida.
Alates 30. eluaastast tasub oma vererõhku kontrollida sagedamini, kui vererõhu näitajad on piiripealsed ehk 130–139/85–89mmHg või kui perekonnas on esinenud kõrgvererõhktõbe. Suurem risk kõrge vererõhu tekkeks on ka neil, kes on ülekaalulised, liiguvad vähe, teevad rasket füüsilist tööd, suitsetavad või on diabeedihaiged.
Kõrge vererõhu tekkeni võib viia ka pikaajaline soola liigtarvitamine, kuna selle tagajärjel koguneb veresoontesse rohkem vedelikku ja suureneb ringleva vere maht, mis omakorda tõstab vererõhku. Värske tervise arengu instituudi soolatarbimise uuring näitas, et Eesti mehed tarvitavad soola soovituslikust kogusest kaks korda enam.
Selleks et kõrge vererõhk normi viia, saab ise palju ära teha, muutes oma igapäevaseid toitumis- ja liikumisharjumusi. Siin on mõned üldised arsti soovitused vererõhu kontrolli all hoidmiseks.
1. Toitu mitmekesiselt. Söö rohkem marju, puu-, köögi- ja kaunvilju (500 g päevas), kala ning täisteratooteid ja pähkleid-seemneid. Söö vähem magusaid piimatooteid, sea- ja veiseliha, magusaid ja soolaseid näkse ning piira suhkrurikaste karastus- ja mahlajookide joomist.
2. Kasuta vähem soola. Ära ületa päevast soovituslikku soolatarbimise kogust (6 g ehk 1 tl). Kasuta soola asemel naturaalseid ürte, väldi toidule söömise ajal soola lisamist ja jälgi toite ostes nende soolasisaldust.
3. Liigu iga päev. Südame hoidmiseks liigu nädalas kokku vähemalt 150 minutit tempoga, kus südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad, kuid saab vabalt vestelda. Vähemalt kahel korral nädalas teha lihaseid tugevdavaid harjutusi.
4. Hoidu tubakast. Lisaks suitsule tasub vältida alternatiivseid tubakatooteid (sh e-sigaretid, huuletubakas).
5. Tarbi alkoholi mõõdukalt. Täiskasvanud meestel peetakse madala terviseriski piiriks keskmiselt 2 alkoholiühikut (u 0,5 l õlut või 60 ml kanget alkoholi) päevas ja nädalas peaks olema vähemalt kolm alkoholivaba päeva.
6. Maga piisavalt.
7. Hoia oma vaimset tervist.
Kui elustiili muutused ei aita ja vererõhk on ikka kõrge või kõikuv, tasub minna perearsti vastuvõtule. Palju abi saab ka täiskasvanute kõrgvererõhktõve patsiendijuhendist, kus on käsitletud kõiki olulisi teemasid seoses kõrgvererõhktõvega: haiguse olemus, diagnoosimine, ravi, riskitegurid, peamised soovitused eluviisi muutmiseks. Juhendis oleva vererõhupäeviku abil saate ise jälgida oma vererõhku, tervislikku seisundit ja ravi vajadust.
Uuringu "Eesti 40–49-aastaste meeste tervis: pilootprojekt "Pikema Sõpruse Päev"" eesmärk oli saada ülevaade 40–49-aastaste meeste tervisest ja olulisematest riskiteguritest, suurendada meeste terviseteadlikkust ning panna tulemuste põhjal alus meestele suunatud sekkumiste projekti väljatöötamiseks. Analüüsi kaasati 3195 mehe andmed. Uuringu korraldasid Tartu ülikooli kliinikumi meestekliinik koostöös tervisekassa ja tervise arengu instituudiga. Uuringu raportiga saab tutvuda täismahus TAI kodulehel.