Ajaloodoktor kõneleb Rakvere foogtist

Ajaloodoktor Juhan Kreem kõneleb Viljandi muuseumis orduvenna argipäevast ning esitleb raamatut. Foto: Konstantin Sednev

Rakvere linnuses peab laupäeval, 26. novembril kell 11 ajaloodoktor Juhan Kreem loengu "Rakvere foogt kui üks Saksa ordu ametikandja Liivimaal".

Saksa ordu valitses Liivimaal üle 300 aasta. Ajaloolane Juhan Kreem annab oma ettekandes ülevaate Rakvere foogtist kui ametimehest laiemas kontekstis. Jutuks tuleb, milline roll oli ordus ühel käsknikul ning milline ametikoht oli Rakvere linnus võrreldes teiste ordulinnustega. Loengus räägitakse ka sellest, kuidas võis välja näha orduvenna argipäev 16. sajandil, mis inimesi linnuses veel peale orduvendade elas ja millega nad tegelesid.

Lisaks ettekandele tutvustatakse Juhan Kreemi trükisooja raamatut "Ordu sügis. Saksa ordu 16. sajandi Liivimaal". Raamat võtab vaatluse alla orduvõimu viimased aastakümned keskaja ja varauusaja piirimail. Saksa ordu rüütliks olemine tähendas ühelt poolt kuulumist vaimulikku vennaskonda, millel olid valdused paljudes Euroopa maades ja pikad ristisõjatraditsioonid. Teiselt poolt oli vendade argipäeva keskmes pigem kohalike ulatuslike maavalduste haldamine ja muu ilmalik elu.

Uurimise tulemused näitavad, et reformaatorlikud ideed olid ordus palju enam levinud kui seni on arvatud. Saksa ordu suutis varauusajal teiseneda vaimulikuks aadlikorporatsiooniks, hiljem puhtalt vaimulikuks orduks, mis tegutseb tänapäevani. Liivimaad 16. sajandi keskpaigas tabanud kriis, eelkõige naabrite surve, viis aga siinse keskaegse valitsemissüsteemi kokkuvarisemiseni ja ordu likvideerimiseni Baltikumis. Nende sündmuste analüüs näitab ordu struktuuride sitkust ja vastupanuvõimet, aga ka saatuslikke nõrkusi.