Korteriühistud muretsevad kütteta jäänud korterite pärast

Uuendatud kortermaja Rakveres Kungla tänaval. Foto: Kristel Mänd

Eesti Korteriühistute Liidu poole pöörduvad murelikud ühistud, kes on hädas kütteta jäänud korteritega. Kõige suurem häda olevat ahiküttel kortermajades.

"Omanikud ei taha kas arvete hirmus või mingil muul põhjusel korterit kütta, eriti kui nad ise seal sees ei ela," rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige rõhutas, et  ruumide kütmata jätmine on nii enda kui ka teiste omanike omandi kahjustamine. "Korteris mõistlikku temperatuuri hoidma kohustab ka korteriomandi- ja korteriühistuseadus – korteriomanik on muu hulgas kohustatud hoidma oma korteri piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Mõistlikuks temperatuuriks loetakse mitte alla +18 °C, kuid eluruumidega igapäevaselt tegelevate spetsialistide hinnangul võiks see number olla pigem +20, +21 kraadi ligi," rääkis Mardi.