Lääne-Viru maavanema Einar Vallbaumi kutsel veebruari lõpus Mõedakul kogunenud Lääne-Virumaa Perearstide Seltsi liikmed tõid Eesti Perearstide Seltsi kodulehe andmetel ühe valupunktina esile puuduliku eriarstiabi Lääne-Virumaal.
Puudulik eriarstiabi paneb perearstid keerulisse olukorda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perearstid Astrid Inno ja Katrin Kuusik rääkisid, et eriarstiabi Rakvere haiglas sisuliselt puudub, mis paneb perearstid keerulisse olukorda, sest pole konsulteerimisvõimalust. See tõstab koormust ja uuringute mahtu, haigekassa aga maapiirkondades individuaalsete eripäradega arvestada ei taha.
Sõmeru perearst Maire Suurkivi, kes töötab ühtlasi Rakvere haigla vastuvõtuosakonnas, sõnas, et haiglas puudub kompleksne personalipoliitika, mis on viinud näiteks selleni, et siseosakonnas on plaanilistele haigetele enam kui kolme kuu pikkune järjekord. Hiljutine neuroloogi ja sisearsti lahkumine Paide haiglasse süvendab veelgi eriarstiabi defitsiiti Virumaal ja näitab perearstide sõnul haiglajuhtide ükskõiksust personali suhtes.
Lahkub ka aastaid Rakvere haiglas töötanud pulmonoloog, mistõttu tekivad probleemid esmastele astmahaigetele ravimite väljakirjutamisega. Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Kersti Veidrik selgitas, et juhatus esitab täiskasvanute astma ravijuhendi väljatöötamise taotluse ja uues ravijuhendis on kirjas perearstide õigus esmast astmat diagnoosida ja ravi alustada. Perearstid ootavad selles osas nii pulmonoloogide kui haigekassa ja sotsiaalministeeriumi abi. Edasi on juba võimalik tegeleda personali koolitusega ja taotleda uuringuteks lisavahendeid.
Rakvere haigla peaarsti Sirje Kiisküla sõnul ongi eriarste haiglas vähe, ligi kolmandik linnas töötavatest eriarstidest on eraettevõtjad ja enamik neist haiglasse tööle ei tule. “Haigla kanda on nelja eriarsti ööpäevaringne valve 24/7, et erakorraline abi oleks tagatud,” ütles ta.
Lahkunud arstide asendamise teema juures nimetas Kiisküla, et eriarsti koolitus kestab 6 pluss 3–5 aastat ja lahkunud kolleegile ei ole kohe asendajat kuskilt võtta. “Läbirääkimised võtavad aega, mõjutamaks arsti vahetama elukohta või töötama mitmes linnas või õppima residentuuris mõttega tulla Rakveresse tööle 3–5 aasta pärast. Ambulatoorsed vastuvõtud ei ole päriselt kadunud, neid on vaid üksikutel päevadel kuus,” selgitas ta.
Leevenduseks on teistest haiglatest käivad eriarstid, kes võtavad vastu ambulatoorselt ja osalevad valvetegevuses. Kiisküla sõnul käib gastroenteroloog Ida-Tallinna keskhaiglast, kolm günekoloogi, kardioloog ja kaks neurokirurgi töötavad põhikohaga Põhja-Eesti regionaalhaiglas ja Eesti diabeedikeskusega koostöös võtavad kaks endokrinoloogi Rakveres vastu kolm korda kuus.
Ta nõustus, et külalisarstide puhul kohalikel perearstidel igapäevast konsulteerimisvõimalust eriarstidega ei ole, ja lisas, et probleemile ei ole lihtne lahendust leida.
“Eriarstil on kergem ja arendavam töötada kõrgema etapi haiglas, sest kolleegidega eri erialadelt aru pidades selgub tõde haiguse kohta kiiremini kui seda üksinda otsides,” selgitas Kiisküla.
“Meile tuli suure üllatusena, et probleem eriarstidega on nii tõsine,” tõdes Lääne-Viru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Marge Lepik.
Sellest probleemist arenes kohtumisel välja otsus korraldada ka perearstide kohtumine Rakvere haigla nõukoguga, et arutada koostöövõimaluste üle ja rääkida, mida üksteiselt
oodatakse. Maavanem Einar Vallbaumi sõnul on kavas perearstid ja Rakvere haigla nõukogu kokku kutsuda märtsi lõpus.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur rääkis plaanitavatest suurtest muutustest, mis puudutavad ka perearste. Kroonilised haiged hakkavad olema veelgi enam perearsti jälgimisel. Oluline on saatekirjade projekti arendus ning maapiirkondades perearstiteenuse tsentraliseerimine. Viimasega oli ka maavanem Einar Vallbaum nõus. Veel mainis minister, et seoses krooniliste haigete osakaalu suurenemisega perearsti nimistus ja probleemidega eriarstiabi kättesaadavuses süveneb veelgi teise pereõe vajadus.
Perearstide seltsi juht Diana Ingerainen keskendus kvaliteedi teemale, rõhutades, et kindlasti peab vaatama tervishoidu ka piirkondlikest vajadustest ja võimalustest lähtuvalt, unustamata terviku toimimist.
Lähiaastatel muutub üha olulisemaks tervishoiusüsteemi vajaduspõhisust toetava infrastruktuuri ülesehitamine, mis aitaks lahendada nii sisulisi kui logistilisi küsimusi, mis kohtumisel peamiste valupunktidena välja toodi.
Kokkusaamisel osalesid lisaks Lääne-Virumaa Perearstide Seltsi liikmetele ka sotsiaalminister Hanno Pevkur ja Eesti Perearstide Seltsi juht Diana Ingerainen, juhatuse liikmed Anneli Talvik ja Kersti Veidrik. Kohal olid veel Virumaa haigekassa esindajad, Rägavere vallavanem Mati Ulm ja Lääne-Viru maavalitsuse terviseedendusega tegelevad töötajad.