/nginx/o/2022/11/11/14954443t1h4fc5.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/11/24/14982628t1hf290.jpg)
Postimees avaldas teisipäeval koolide riigieksamitulemuste põhjal paremusjärjestuse. Meie maakonna koolidest jõudis kõige kõrgemale, 24. kohale Vinni-Pajusti gümnaasium.
Vinni-Pajusti gümnaasiumi direktor Henry Kallaste ütles, et heade tulemuste nimel on palju tööd tehtud. Eelmise aastaga võrreldes paranes inglise keele eksami tulemus peaaegu kaks korda, mis kooli edetabelis lausa 19 kohta kergitas. Kallaste sõnul peituvad tulemuste taga õpilaste võetud lisatunnid ja õpetajate täiendõpe. “Meil on koolis akadeemiline suund, mis tähendab, et valmistame õpilasi ette kõrgkooli sisseastumiseks. Me soovime, et lastel oleks tulevik kindlustatud,” märkis Kallaste ja tänas nii õpilasi kui ka õpetajaid pühendumise eest.
Rakvere Vabaduse kooli (endise nimega gümnaasium) direktor Riina Veidenbaum ütles, et esmane pilt eksamitulemustest sai ette juba juunis ja temal on ainult kiidusõnad nii tublidele õpetajatele kui ka õpilastele. Veidenbaum tõi eraldi esile, et 17 õpilast sooritasid riigieksami ning Cambridge’i inglise keele eksami tegi 58 õpilast, kellest 39 saavutasid lausa kõrgtaseme. “2022. aasta abiturientide riigieksamid olid Rakvere gümnaasiumile viimased. Loodan, et meie kümnendikel läheb riigigümnaasiumis hästi ja nad sooritavad lõpueksamid headele tulemustele,” lisas Veidenbaum.
Rakvere linna hariduse peaspetsialist Jane Palu avaldas arvamust, et niisugune paremusjärjestuse loomine annab ülevaate õpilaste akadeemilistest võimetest, aga tulemust mõjutavad asjaolud jäävad suuresti varjule. “Koroona tõttu võisid koolid või klassid olla suletud ja õpe toimus distantsilt. Raske on võrrelda kontaktõppes ja kaugõppes osalevate õpilaste tulemusi,” märkis Palu ja lisas, et tema eksamitulemuste alusel koole ei järjestaks.
Ainult eksamitulemuste põhjal pingeridu teha on mõnes mõttes vägivaldne.
Tõnis Lukas, haridus- ja teadusminister
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas möönis, et praegu on riigieksamite arvu taandatud kolmele. “See on teised ained pannud halvemasse seisundisse ehk teiste ainete õppimine viimases gümnaasiumiotsas ei ole nii suure kaaluga, mis on selle väljundipõhise õppe jaoks vaesestav,” nentis Lukas.
“Läbi nende aastakümnete on haridus- ja teadusministeerium ja ka ma ise üritanud selgitada, et ainult eksamitulemuste põhjal pingeridu teha on mõnes mõttes vägivaldne. Neid muidugi võib teha, kuid järeldusi kooli headusest või õpetajate tööst, õpilaste arenguprotsessist teha nende järgi ei saa,” rõhutas Lukas. Koole iseloomustavad sama hästi ka kooliga rahulolevate õpilaste osakaal, gümnaasiumi panus õpilaste edasijõudmisse, katkestajate osakaal, edasi õppima minejate osakaal, valikainete rohkus.
Palu sõnul on tema arvates hea kool see, mis suudab ennast kohandada vastavalt õpilase vajadustele ja tagada hea hariduse nii tugevamale kui ka nõrgemale õppijale. “Minu arust on see praegu kaasava hariduse juures väga oluline,” lausus Palu.
Rakvere linna hariduse peaspetsialist tõi esile, et praegusajal on peatähelepanu suunatud koolidest väljalangemise küsimusele. “Väljalangemine pole põhikooliastmes suur, aga isegi üks laps, kellel koolitee jääb pooleli, on liiga palju,” rääkis Palu, kellele on silma jäänud, kuidas Rakvere koolides õpilasi toetatakse. Näiteks Rakvere ametikoolis aidatakse Palu sõnul iga õpilast, et ta leiaks oma tee, mis on talle jõukohane. “Näen, et ametikoolis tehakse selle nimel palju tööd ja nähakse vaeva,” ütles Palu.
Rakvere linn osaleb tugiteenuste projektis, mille peamine eesmärk on kaardistada väljalangemise põhjuseid ja seda, kuidas õpilast võimalikult vara toetada.