Maie Urbasel on seljataga 14 aastat tööd sihtasutuses Virumaa Muuseumid Palmse mõisa juhina – külalislahkuse pakkumine oli ja on tema südameasi. Välisreiside sihiks on ta alati valinud just veinimaad ja -piirkonnad.
Mingil ajal tuli tõdemus, et mõisaprouaamet enam uusi väljakutseid ei paku. Mõte avada oma koht, selline, kus ise aega veeta sooviks ja kus kõik hobid kenasti liita saaks, küpses ilusa unistusena nagu hea vein veel umbes viis aastat. Aga sobivat ruumi ei leidunud ning eelmisel aastal tundus, et tuleks mõttest lahti lasta. Kuni saabus otsustav telefonikõne. Ta patseeris parajasti poelettide vahel, kui sõber teatas telefonis, et Pikal tänaval on vabanenud ruum, kuhu pisut oli saanud ka kiigata ning mis oli tundunud sobivat. See jutt lõi korraks jalad nõrgaks ja Maie Urbas palus paar päeva mõtlemisaega, kuid juba kassani jõudes teadis, et see on nüüd-või-mitte-kunagi-moment.