Tõstaks pensioni kohe 1000 euroni?

Siret Kotka. Foto: Tairo Lutter

Hiljuti vestlesin Rakveres vanaprouaga, kes kurtis hinnatõusude üle. Pärast ravimite ostmist ja kommunaalkulude tasumist haigutab rahakotis tühjus. Viimased kolm nädalat on ta pidanud läbi ajama vaid kuue euroga. Ja selliseid pensionäre on Eestis veel tuhandeid.

Vahe rikaste ja vaeste vahel ehk majanduslik ebavõrdsus süveneb Eestis mühinal. Eriti teravalt on see just tänavuse üüratu hinnaralli tõttu silma paistma hakanud. Suhtelises vaesuses elavate Eesti inimeste arv on aastaga kerkinud enam kui 30 000 võrra. Ühesõnaga, rohkem kui 300 000 inimest elab meie riigis vaesuses ning vaeste osakaal kasvas ja kasvab eeskätt just vanemaealiste seas. Üle 80 protsendi eakatest kogeb suhtelist vaesust ja vahet pole, kas elavad nad siis üksi või kahekesi. Probleemi põhjus pole aga üldse keeruline või müstiline – praegune keskmine vanaduspension jääb lihtsalt alla suhtelise vaesuse piiri. Väljapääs sellisest katastroofilisest seisust on erakorraline ja piisav pensionitõus, kuna pensionid on ilmselgelt ajale jalgu jäänud.

Me ju kõik näeme iga päev, mis toimub toidu- ja teiste kaupade ning teenuste hindadega. Valitsuse suutmatus ohjeldada hinnatõuse tõukab rahvast tegema ebainimlikku valikut toasooja ja kõhutäie vahel. Heast elukvaliteedist ja väärilisest äraelamisest ei sobi siinkohal rääkidagi, sest tuhanded eestlased tegelevad lihtsalt elus püsimisega. Teatris käimisest, uue raamatu ostmisest või kontserdi külastamisest võib vaid unistada.