Rahvaloendusel loetakse kokku mardi- ja kadrisante

Pildil on kadrisant. Foto: Sander Ilvest

Juba viiendat aastat kutsutakse üles mardi- ja kadripäeva tähistajaid ennast kirja panema. Aktsioon "Hakkame santima!" talletab santijate statistikat, et esitada kogukondlik taotlus kommete lisamiseks UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja. Iga sant loeb!

Kuigi teame, et sanditamiskombestik on endiselt elujõuline, võimaldab säärane rahvaloendus anda aimu ka täpsemast statistikast – kui vanad on meie sanditajad, kui suured on sanditajate pered, millises maakonnas käidi santimas, mitmes peres käidi õnne viimas, kas õnne jagati traditsiooniliselt perest peresse käies või hoopis virtuaalselt kodudesse ilmudes?

Tänu varasematele rahvaloendustele teame, et enim marte (2939) loendati 2020. aastal, seevastu enim kadrisid (2374) pani end kirja kõikide piirangute kiuste eelmisel aastal. Viimaste aastate tulemusena on teada, et kõige rohkem mardi- ja kadrisante liigub ringi Harju-, Rapla- ja Tartumaal, kuid ühe elaniku kohta oli eelmisel aastal sanditajaid enim hoopis Võrumaal. Hüppeliselt on tõusnud ka sandiperede arv Ida-Virumaal.

Kui palju mardi- ja kadrisante tänavu novembris liikvel oli, selgub juba hiljemalt detsembri keskpaigaks, aga ainult siis, kui kõik mardi- ja kadrisandid on end üles andnud. Praeguseks on end juba kirja pannud rekordiline arv mardiperesid ja kätte on jõudnud kadrisantide kord – oma sandipere saab kirja panna veel kahe päeva jooksul, 30. novembri südaööni.

Santide loendamise kohta leiab rohkem infot kodulehelt.