Turism on teinud Ida-Virumaa ülejäänud Eestile lähedasemaks

Erik Gamzejev, Põhjaranniku peatoimetaja Foto: Erakogu

Sel sügisel manala teele läinud Ida-Virumaa legendaarne rännumees ja giid Enn Käiss oli juba 1990. aastate alguses veendunud, et Ida-Virumaa teeb tuntuks turism. Tookord võtsid võimud sellist juttu parimal juhul kui oma ala fanaatiku veidrat unistust.

Tõepoolest, sel ajal ei olnud veel Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumi, Kiviõli mäel seikluskeskust, mitut nüüdisaegset spaad Soome lahe ääres ega peeneid mõisahotelle. Ei korraldatud suvist Narva Energiajooksu ega talvist ööjooksu, teravaid elamusi pakkuvaid seiklusspordivõistlusi mööda Ida-Viru rabasid, tööstusmaastikke ja kärestikke.

Jõhvi balletifestivali, aga ka selliste Ida-Viru tunnusüritusteks tõusnud festivalide nagu Station Narva või Mägede Hääl korraldajad käisid alles koolis või lasteaias. Saka mõisa praegune peremees Tõnis Kaasik oli ametis keskkonnaministrina Edgar Savisaare valitsuses. Polnud veel ei Jõhvi kontserdimaja ega Vaba Lava Narva teatrikeskust.