Meenub üks aastatetagune detsembrihommik Tartus. Põrnitsesime sõbraga ühest korteriaknast Raekoja platsi jõulumaad ja hoburakendit, millega tehti lastele müntide eest lõbusõitu. Kui järjekordne ring ümber platsi tehtud sai, tulid lapsed maha, järgmised istusid saani, hobusele anti vaeva eest suhkrutükk ja tehti patsutus ninale. Sõber ütles unustamatu lause: “Hobune on ikka nii loll loom. Näitad talle helkurit ja ta arvab, et on kosmoses.”
Tellijale
Aleksander Reaalne ja tema helkuriimpeerium
Kuigi esimesteks tõsielusõudeks on nimetatud USA-s juba 1940-ndate lõpus toodetud varjatud kaamera saateid, ei haaku need praeguse käsitlusega enam kuidagi. Ainult mõiste reality show, kui keegi seda üldse toona kasutas, võiks ju idee järgi tähendada hoopis dokumentaalteost. Nüüdisajal on need mõisted selgelt eristatavad: reaalsust proovib kajastada vaid üks neist ning kindlasti ei ole see reality show.