Nädala lind: kodutuvi

Peep Veedla
, hobiornitoloog
Copy
Need tuvid, keda me iga päev oma linna- ja külatänavatel kohtame, muidugi sporti ei harrasta. Nemad elavad inimese kõrval oma igapäevaste muredega, millest peamine on muidugi kõhu täitmine.
Need tuvid, keda me iga päev oma linna- ja külatänavatel kohtame, muidugi sporti ei harrasta. Nemad elavad inimese kõrval oma igapäevaste muredega, millest peamine on muidugi kõhu täitmine. Foto: Peep Veedla

Kord eksinud vaene tütarlaps metsas ära. Ingel tulnud ta juurde ja andnud talle sulise kuue. Selle kuue varal lennanud ta metsast välja, kuid moondunud ise tuviks. Et tuvi inimesest tekkinud, on ta inimese juurde jäänud elama.

Selline on legend. Päris elus asjad muidugi nii lihtsad ja ilusad pole. Kodutuvi on aretatud hoopiski kaljutuvist, keda Eestis ei ela. Pole meil ju kaljusidki. Oletatakse, et kaljutuvide kodustamisega alustati juba rohkem kui 10 000 aastat tagasi. Seega on tegemist maailma esimese kodulinnuga.

Varasemaid kirjalikke teateid tuvide pidamisest leiab 5000 aasta tagant. Vabadusse pääsenud kodustatud kaljutuvidest ongi arenenud uus inimkaasleja liik – kodutuvi. Nad elavad vabalt, kuid inimese läheduses. Kodutuvid on tänapäeval levinud üle kogu maailma, välja arvatud Põhja-Ameerika arktilised alad, Gröönimaa ja Kirde-Siber. Muidugi pole neid ka Antarktikas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles