Rakvere teatri näitleja Peeter Rästas pole kunagi leheveergudel figureerinud. Tantsusaates ta ei osale, poliitikas samuti mitte. Kui vahel ikka liistule võetakse ja diktofon lauale pannakse, siis kas ta räägib meelsamini tööst või eraelust, küsin soojenduseks. “Ma ootan ainult küsimusi,” ütleb mees tubakat paberisse rullides.
Vestleme ühel soojal novembripäeval Rakvere Teatrikohviku rõdul. “Millal tundsite, et tahate näitlejaks saada?” Mu esimese päris küsimuse peale puhkeb Rästas südamest naerma. “Hakkab pihta ...”