Kunda ümbruses leiduv muld kuulutati mullapäeval aasta mullaks

Eelmisel aastal kuulutati aasta mullaks leetunud muld. Seda leidub näiteks Kunda kandis. Foto: Marianne Loorents

Eesti maaülikooli mullateaduse õppetooli ning Eesti Mullateaduse Seltsi korraldusel toimunud traditsioonilisel mullapäeval kuulutati välja aasta muld, milleks on leetunud muld.

Metsas on leetunud muld viljakas ja sobib eelkõige okaspuude kasvuks. Põllul sõltub saagikus aga palju sellest, kuidas leetunud mulda kohelda, selgitas mullaökoloogia professor Endla Reintam. Huumushorisont võimaldab tegeleda põllumajandusega, kuid arvestada tuleb seda, vesi filtreerub läbi selle mulla kiiresti ning toitaineid muld hästi kinni ei hoia. Ka on muld happeline ning saagi saamiseks on vajalik lupjamine.

Leetunud mullad on kujunenud leetumise ja kamardumise koosmõjul ning neile on iseloomulik rohkem kui viie sentimeetri paksuse huumushorisondi olemasolu. Need mullad on karbonaadivaesed ja kerge lõimisega (liivad või saviliivad). Leetumine on mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ja laguproduktide uhtumine mulla sügavamatesse kihtidesse laskuva veega. Mulla profiil on väljauhteline, vahetult huumushorisondi alla võib jääda hele leethorisont või profiili alumisest osast tumedam välja-sisseuhte komplekshorisont.