Kommentaar: kübervägivald kärbib naiste tahet poliitikas osaleda

Kristiina Luht. Foto: Erakogu

Vaimse vägivalla ja küberkiusamise tõttu loobuvad paljud naised poliitikas ja sotsiaalses elus osalemast. Naiste osalemisest räägib näiteks ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioon 1325 (“Naised, rahu ja julgeolek”), mis muu hulgas ärgitab riike suurendama naiste osalust kõigil otsustamise tasandeil – nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel. Ent kui naiste aktiivsust saadavad vaimne ja kübervägivald, kaotame lõpuks nende hääle.

President Alar Karis ütles riigikogu valimisi välja kuulutades, et kõigil on võimalus valimistel oma hääl kuuldavaks teha ja maailmavaatega edukas olla. See on ühiskonna seisukohalt väga tähtis, et naised tahaksid välja tulla ja oma panuse anda. Kas meie praegune avalik arutelu- ja diskussioonikultuur seda ka soodustab?

Rahvusvaheline statistika ütleb, et vähemalt iga kümnes naine Euroopas on sattunud küberkiusamise ohvriks. Kogu maailmas on 85 protsenti naistest kogenud ise naistevastast vägivalda. Üle kahe miljoni naise on pidanud ahistajast vabanemiseks vahetama telefoninumbrit või isegi kolima. 2/3 naistest, kes on kogenud ahistamist kübermaailmas, on kogenud füüsilist või seksuaalset vägivalda ka oma partnerilt.