Illja Humenjuk: “Eesti keeles on väga mõnus laulda”

Ukraina helilooja Illja Humenjuki loodud muusika saatel rullub lahti muinasjutuline jõululavastus “Lohe linna all”. Foto: Ain Liiva

Täna esietendub Rakvere teatri jõululavastus “Lohe linna all”, mille jaoks on ainest võetud ukraina muinasjuttudest. Ka on paljusid visuaalse teatri mänguvõtteid kasutava lastelavastuse muusika loonud noor ukraina helilooja.

Illja Humenjuk (22) õpib Eesti muusika- ja teatriakadeemias kompositsiooni ja koorijuhtimist. Ehkki Eestis on ta elanud vähem kui kaks aastat, suhtleb ta eesti keeles üllatavalt ladusalt. Ka selle intervjuu tegemiseks polnud tarvis appi võtta inglise ega vene keelt.

Tüki “Lohe linna all” lavastajal Helen Rekkoril oli kindel soov kasutada just ukraina helilooja muusikat. Kuidas ta teid leidis?

See juhtus tegelikult väga lihtsalt, ta leidis mind Facebookist. Seal on grupp, kus Eestis elavad ukrainlased omavahel suhtlevad ning kuhu postitatakse infot, mis meile kasulik võiks olla. Sinna oli pandud üleskutse, et Rakvere teater otsib heliloojat. Mina vastasin kuulutusele ja nii algas meie suhtlus teatriga.

Saabusite Eestisse juba enne sõja algust. Miks just Eestisse?

Kõigepealt on oluline märkida, et sõda Venemaa ja Ukraina vahel algas juba 2014. aastal. Selle aasta 24. veebruaril algas Venemaa täiemahuline pealetung, mida nimetaksin suureks sõjaks. Nende eristamine on kindlasti vajalik.

Jah, ma tulin Eestisse üks aasta enne suure sõja algust veebruaris. Mulle meeldib väga eesti laulukultuur ning laulu- ja tantsupidude traditsioon. Kui võtame kasvõi kooride arvukuse, siis neid on ikka väga palju. Ja eesti keeles on väga mõnus laulda.

Muidugi on veel eesti heliloojad, nagu Veljo Tormis, Heino Eller, Tõnu Kõrvits ja teised. Arvan, et nende muusika kuulamine tekitab igas välismaalases soovi Eestit vähemalt korra külastada.

Ja loomulikult Eesti loodus. Rabamatkad on päriselt hea meditatsioonivõte.

Eesti keeles räägite päris ladusalt, kas õppisite seda juba Ukrainas?

Proovisin eesti keelt õppida juba kodus, aga mul ei olnud seal võimalik kellegagi eesti keeles suhelda, nii et kauem kui kaks kuud mu õppimine seal ei kestnud. Kui tulin Eestisse, asusin vabatahtlikuna tööle Saue noortekeskuses Erasmus+ programmi raames. Seal töötades hakkasin uuesti õppima ja õpin siiamaani. Minu jaoks on väga tähtis, mis keeles ma räägin. Ma ei tahtnud Eestis viibides suhelda vene keeles. Pärast sõja algust 2014. aastal tahtsin vene keele oma kõnest kustutada.

Mida kodumaal tegite?

Olen pärit Lõuna-Ukrainast, Eesti mõistes suurest, poole miljoni elanikuga Mõkolajivi linnast. Seal ma lõpetasin kohaliku muusikakolledži koorijuhtimise erialal, siis kolisin õpingute jätkamiseks Harkivisse, paraku algas täpselt siis koroonaaeg. Mõko­lajivi linna heliloojate klubi kontsertidel kõlas minu muusika kooride, ansamblite ja orkestrite esituses.

“Lohe linna all” on küll lastenäidend, aga sümbol – kuningriiki ohustav suur lohe – kannab endas suurt sõnumit. Kas hea lastenäidend üldse saab olla mõeldud ainult lastele? Või on see hea võimalus tutvustada lastele natuke tõsisemaid teemasid?

Ütlus “õpi mängides” töötab küll ja töötab hästi. Läbi mängude, etenduste ja muusika ehk mängides ja lauldes võiks iga inimene harjutada end maailma tajuma. See on palju parem, põnevam ja kiirem viis maailma avastamiseks kui asjade seletamine ainult sõnade abil. Kunst aitab alati asju mõista, seda muidugi siis, kui kunstiteos on hästi tehtud.

Ma ei tahtnud Eestis viibides suhelda vene keeles. Pärast sõja algust 2014. aastal tahtsin vene keele oma kõnest kustutada.

Illja Humenjuk, helilooja

Otsustasin kirjutada lavastuse muusika eelkõige lastele. Et see aitaks neil ja nende vanematel avastada ukraina kultuuri. Refleksiooni ja sümboliga võib mõnikord tõmmata enda liiga sügavale. Ma pole kindel, kas oskan neid mõtteid piisavalt hästi endalegi seletada, kuid kõik need mõtted eksisteerivad mu ajus ja kajastuvad mu muusikas alateadlikult.

Olen täiesti nõus sellega, et hea lastelavastus on huvitav nii laste kui nende vanemate jaoks. Kas ja kuidas tunnetab teatrikülastaja lavastusse pandud sügavust, näeme juba esietendusel.

Kuidas selle tüki muusika sündis? Millise sisendi saite lavastajalt ja kust ammutasite inspiratsiooni?

Minu jaoks on suur sündmus, et minu muusikat presenteeritakse linnas, kus sündis Arvo Pärt. Sest praegu püüan ma kirjutada väga minimalistlikus stiilis ja Pärt on üks minimalismi suurkujusid kogu maailma jaoks.

Näidend on ilusasti kirjutatud, heade kujunditega. Nendest saingi kõige rohkem inspiratsiooni. Paar pala isegi ei vajanud pikemalt korrigeerimist, vaid läksid sisse sellisena, nagu need valmisid pärast tekstiraamatu esimest lugemist. Mulle tavaliselt väga meeldib oma teoseid korrigeerida, aga seekord läks osadega kiiremini, mis oli minu jaoks üllatav.

Lavastaja Helen Rekkor andis mulle palju loomingulist vabadust, temaga oli meil väga mõnus ja produktiivne koostöö.

Millised on teie tulevikuplaanid? Kas pärast akadeemia lõpetamist soovite naasta kodumaale?

“Ta lendab mesipuu poole”. Muidugi tahan ma kodumaale tagasi jõuda, aga millal selleks võimalus avaneb, ei tea keegi.

Milline on teie pühadesoov eestlastele ja ukrainlastele?

Jõudu ja häid pühi kõigile!