Noored pelgavad poliitikat selle halva maine tõttu

Poliitikahuviline noor Sander Issajev õpib sisekaitseakadeemias maksunduse ja tollinduse erialal. Foto: Mihkel Maripuu

Eurobaromeetri 2021. aasta Youth Survey uuringust selgus, et Eesti noored vanuses 18–30 aastat on arvamusel, et neil ei ole olulist võimu tähtsatel teemadel poliitikas kaasa rääkida. Ometi kinnitavad mitu uuringut ja teadusartiklit tõsiasja, et noored jäävad poliitikas pigem passiivseks.

Kuid leidub ka noori, kes peavad eakaaslaste osalemist poliitikas väga oluliseks. Kaks noort selgitavad omaealiste poliitikahuvi kahte magnetipoolt: mis tõmbab ja mis tõukab.

Õpilasesindus kui vundament

Kent Kerner (22) töötab Haljala vallavalitsuses kommunikatsioonispetsialistina ja õpib Tallinna ülikoolis haldus- ja ärikorraldust. Töö tõttu ei osale ta aktiivselt poliitikas, kuid tänu ametile näeb lähedalt poliitika kujundamist ja otsustusprotsesse. Lisaks kohustab tema töö teda poliitikaga kursis olema, mida ta teeb eelkõige uudisteportaalide kaudu. Talle kõige enam huvi pakkuvad teemad puudutavad kohalikku tasandit ja kõrgharidust. “Mis seal salata, praegu ei saa üle ega ümber Ukrainas toimuvast sõjast ja energia valdkonnast,” ütles ta.