/nginx/o/2022/11/11/14954443t1h4fc5.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/12/13/15022220t1he3fd.jpg)
Europarlamendi saadik Riho Terras (Isamaa) ütles, et peame kaitsevõime kasvatamisel tegema seda, milleks oleme võimelised. Ta nentis, et kui Eesti kaitsevõimet edasi ei arenda, võib tulla hetk, mil teistele valdkondadele pole raha enam vaja.
Seitse aastat kaitseväe juhatajana ametis olnud Riho Terras on seda meelt, et Eesti diviisi loomine toob kaitseväe üksuste juhtimisse suurema selguse ning muudab koostöö liitlastega mugavamaks ja tugevamaks.
Mida Eesti diviisi loomine tähendab?
Eesti loob diviisi koostöös oma liitlaste, nii ameeriklaste kui ka brittidega. Diviisi hakkab juhtima eestlane, aga kõik teised on valmis panustama sinna ja see on pigem hea uudis. See teema on laual olnud aastakümneid ja me oleme kogu aeg rääkinud, et brigaadide ja korpuse (Multinational Corpse North East Szczecinis Poolas) vahele on vaja diviisi struktuuri. Ja oleme proovinud üht ja teist varianti, aga Eesti diviisi loomine on minu arvates parim lahendus.
Ma saan aru, et juhtimisstruktuur ja käsuahel muutub seetõttu oluliselt täpsemaks.
Muutub täpsemaks ja arusaadavamaks, sest praegu on kaitseväe peastaap Eestis peamiselt maaväe staap. Diviisi loomine loob palju rohkem selgust ja see ei tähenda ainult juhtimisstruktuuri loomist. See tähendab ka sinna juurde kuuluvaid toetusüksuseid ja ma usun, et ka selles osas käivad liitlastega läbirääkimised.
Mida diviisi toetusüksuste andmine Eestile tähendab?
See tähendab, et Eesti julgeoleku tagamine muutub tugevamaks ja koostöö liitlastega tiheneb oluliselt. Mida see konkreetselt tähendab, ei ole ilmselt avalik informatsioon.
Kaitseministeerium ja kaitsevägi andsid hiljuti teada, et me ei suuda väga palju liitlaseid hetkel rohkem vastu võtta, sest meil on harjutusväljade ja kasarmukohtadega kitsas käes. Kui palju liitlasi me peaksime olema valmis rahuaja tingimustes vastu võtma?
Ma usun, et oluline samm oleks see, kui Lõuna-Eestis oleks ka üks selline lahingugrupp nagu Tapal, aga ma näen, et seda praegu tulemas ei ole. Lõuna-Eestis võiks olla selle brigaadi allüksus, mida britid on lubanud Eestile toetuseks anda, aga kohalikud harjutusväljad seda kahjuks ei võimalda.
Eesti kaitsekulutused kasvavad
- Valitsus teatas tänavu septembris, et kulude katteks tuleb riigil 250 miljonit eurot laenu võtta. Peaminister Kaja Kallase sõnul oli eelarve prioriteediks riigikaitse-julgeolek, mis tähendab kaitsekulude suurenemist esimest korda miljardi euroni.
- NATO Madridi tippkohtumisel lepiti kokku, et Eesti loob kaitseväe struktuuriüksusena diviisi, mille tegevuspiirkond hõlmab kogu Eesti territooriumi. Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul on tegu ajaloolise otsusega, mis ühelt poolt näitab Eesti kaitseväe arengut, aga samas ka integreeritust NATO-ga.
Mida sellest arvata, et Nursipalu harjutusvälja laiendamine on sattunud ka venemeelsete propaganda huviorbiiti?
Venemaa propagandat tuleb uksest ja aknast ja seda ei tohi meie enda otsuste tegemisel tähele panna. Kindel on see, et harjutusvälja laiendamisel tuleb arvestada kohalike elanike arvamust, ja eks seda on keeruline lahendada, aga usun, et kaitseministeerium saab sellega hakkama.
Lisaks teatas kaitsepolitseiamet, et sotsiaalmeedias kutsutakse üles riigikaitselisi objekte pildistama ja neid jagama. Kuivõrd on Eesti julgeolekuolukord läinud ohtlikumaks?
Selliseid asju tehakse kogu aeg ja mõnikord see info tuleb ka välja. Tegelikult kübersõda käib iga päev ja kõik inimesed peaksid aru saama, et see on ohtlik ja seda tuleb tähele panna.
Aga muretseda ei maksa ja asja tuleb võtta rahulikult. Kui kaitsepolitseiamet teavitas, siis ta juba tegeleb selle küsimusega.
Kaitseminister teatas hiljuti, et NATO heidutus (enhanced forwards presence) muutub kaitseks (enhanced forward defence). Kas Eesti kodanikud peaksid muretsema?
Mispärast peaks muretsema, kui julgeoleku tagamine suureneb? See pigem rahustab.
Eesti diviisi loomine suurendab kaitsevõimekust
- Kaitseväe juhataja Martin Heremi sõnul loob diviis praegusest paremad võimalused planeerida ja harjutada Eesti ning laiemalt Balti regiooni sõjalist kaitset NATO raamistikus. Diviisi staabi loomisel reorganiseeritakse kaitseväe peastaap ja veel mõned allüksused. Eesti diviisi hakkavad kuuluma 1. ja 2. jalaväebrigaad, logistikapataljon ning staabi- ja sidepataljon, samuti liitlaste brigaad Ühendkuningriigist. Diviis võidakse vajadusel kaitseväe juhataja käsuõigusega anda NATO käsuahelasse.
- Lähinädalatel saabub Eestisse ameeriklaste jalaväekompanii, mis hakkab paiknema Võrus
- 2. jalaväebrigaadi koosseisus. HIMARS-ite rühm jääb loodava diviisi koosseisu ning hakkab asuma Tapal. Kaitseväe juhataja sõnul võib edaspidi Eesti kaitseplaanides arvestada USA jalaväepataljoniga.
- Eesti ostab ameeriklastelt
- 2025. aastaks enam kui
- 200 miljoni dollari eest kuus HIMARS-i süsteemi.
Eestis on varsti relvil pea 30 000 sõdurit. Kas see on piisav?
Peame tegema seda, milleks võimelised oleme. Üksuste loomisel on tähtis, et need oleks mehitatud, varustatud ja tagatud, sest siis on nad päriselt üksused, ja mida rohkem me kaitseeelarvesse raha paigutame, seda rohkem me teha saame. Kunagi pole liiga palju.
Mida meil veel vaja on?
Ma arvan, et meil oleks vaja õhuturbeoperatsioonilt minna üle õhukaitseoperatsioonile juba rahuajal, aga seda viimasel kohtumisel Madridis ei otsustatud.
See tähendab seda, et lennukid oleksid Eesti õhuruumis lahinguülesandega. Samamoodi oleks vaja alaliselt mehitada õhukaitsevahendid.
Eesti kaitsevõimet arendatakse juba praegu paljuski laenuraha eest. Kuivõrd see on õiglane teiste valdkondade arendamise suhtes?
Kui Eesti kaitset ei arenda, siis varsti pole teistele valdkondadele raha enam vaja. Eesti iseseisvus seisab Eesti riigikaitsel ja seetõttu peab praegu, olukorras, kus Euroopas käib sõda ja meie naaberriik sõdib Ukrainas demokraatlike jõudude vastu, loomulikult riigikaitset arendama. Seda tuleb teha kasvõi laenurahaga.