“Aasta teo 2022” nominendid

Eva Samolberg
, Virumaa Teataja peatoimetaja
Copy
Aasta teo konkursi isikuteo kategooria nominendid.
Aasta teo konkursi isikuteo kategooria nominendid. Foto: montaaž

Aasta teo konkursi isikuteo kategoorias on sel aastal seitse nominenti, ühisteo kategoorias püüab väärikat tiitlit 11 tegu. Hääletada saab nii pabersedelil posti teel, raamatukogudes kui ka VIROL-i kodulehel.

Isikutegu

Heli Kirsi –​ muinsuskaitseameti aastaauhindade jagamisel pärandi tutvustaja tiitli pälvimise eest.

Muinsuskaitseameti aastaauhindade laureaatide seas pälvis meie maakonnast maineka tunnustuse endises Rakvere gümnaasiumis ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana töötanud Heli Kirsi. Rakvere gümnaasiumis ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ametis olnud Heli Kirsi on eelkõige õpilastele kohaliku pärandi entusiastlik tutvustaja, seda nii koolitunnis kui ka pärandipaikades. Praegune riigigümnaasiumi õpetaja on aktiivselt osalenud “Pärandivaderite” programmis, mille käigus õpilased korrastavad hüljatud haudu ja puhastavad hauakive ning teevad ettekandeid kohaliku kultuuriloo tegelastest nende viimses puhkepaigas.

Heli Kirsi Rakvere linnakalmistul.
Heli Kirsi Rakvere linnakalmistul. Foto: Erakogu

Ingely Laiv-Järvi.
Ingely Laiv-Järvi. Foto: Meelis Meilbaum

Ingely Laiv-Järvi – aasta interpreedi tiitli pälvimise eest

Tänavu valis Eesti Interpreetide Liit üheks aasta interpreediks oboemängija Ingely Laiv-Järvi.

Edvin Lips – aasta isa tiitli pälvimise eest

Edvin Lipsul on neli last ja kaheksa lapselast. Lips on hinnatud muusikaõpetaja, töötanud orelitööstuses vilemeistrina ja alates 2008. aastast töötab ta Rakvere muusikakoolis puhkpilliõpetajana, õpetades flööti, plokkflööti, oboed, klarnetit ja saksofoni.

AS-i OG Elektra omanik Oleg GrossUkraina riigi ja rahva toetamise eest

Oleg Gross ja talle kuuluv ettevõte OG Elektra on Venemaa-Ukraina sõja esimestest päevadest alates toetanud ukrainlasi nii moraalselt kui ka väga suurte summadega. Lisaks on ta pakkunud Ukraina sõjapõgenikele töökohti. Grossi otsene ja kaudne toetus ulatub ilmselt juba miljoni euroni – tegemist on ühe suurima ukrainlaste abistajaga Eestis.

Ettevõtja Oleg Grossi tegi üleskutse koguda ja saata Ukrainasse generaatoreid.
Ettevõtja Oleg Grossi tegi üleskutse koguda ja saata Ukrainasse generaatoreid. Foto: Ain Liiva

Ülle Lichtfeldt ja Marko Mehine.
Ülle Lichtfeldt ja Marko Mehine. Foto: Konstantin Sednev

Ülle Lichtfeldt – saate “Tantsud tähtedega” võidu eest

Ülle panus vähiravisse oli ennastsalgav ja üli­inimlikke pingutusi nõudev, mis oli näha igal pühapäeval kaheksa nädalat järjest teleekraanil. Saavutada selline tase nii lühikese aja jooksul on imetlusväärne. See näitab tema töökust ja sihikindlust, samuti südame suurust, arvestades, miks see teekond üldse ette võeti. Ilmselt puudutas kaasaelajaid tema inimlikkus, soojus, siirus ja tundlikkus, mis oli näha nii proovides kui ka peale tantse intervjuusid andes. Samuti andis ta suure panuse Rakvere teatri ning Lääne-Virumaa tuntuse tõstmisel.

Raivo Olev ja Martin Tanning – Ukrainale kuulivestide valmistamise ja saatmise eestvedamise eest

Alguse sai kõik sellest, et Raivo sõber Martin Tanning läks üsna sõja algul toetusega (bussitäis kaupa) Ukrainasse sõdima. Ta ütles: “Parem kaitsta Eestit Ukraina pinnal kui siin kohapeal.” Seal aga öeldi, et pole mõistlik saata teda eesliinile, sest ta on neile kasulikum siit abistades. Kuna kohaliku OUN-i (vaste meie Kaitseliidule) mehed läksid kodumaad kaitsma sisuliselt toariietuses ja kuuliveste oli pea võimatu saada, andis Martin selle info Raivole ja tema võttis kohe tuld, kontakteerus Palmse Mehaanikakoja tegevjuhi ja omanikuga, kes mõlemad andsid hetkega oma nõusoleku abistada ning toetada.

Raivo Olev.
Raivo Olev. Foto: Marianne Loorents

Kaspar Eevald – dokfilmi “Teel tippu: Project Matterhorn” tegemise eest

Kasparile on see esimene filmitegu, kuid see on õnnestunud suurepäraselt. Nagu ikka midagi tehes, annab ta endast parima, see on näha ka filmilinal. Filmis kajastub ausalt kogu mägironimise ilu, võlu ja valu – kogu inimeseks olemine. Oluline on rääkida ka ebaõnnestumisest. Selleks peab julgust olema. Ebaõnnestumist oma õppetunnina võtta on targa inimese oskus. Selle kajastamine on innustav teistelegi: proovi uuesti, sa õpid ja suudad!

Ühistegu

Rakvere reaalgümnaasiumi õpilaste uurimistöö raames valminud muusikal “Kui kunagi veel näeme …”

Lavastus oli väga menukas. Nostalgiline, tõetruult ja humoorikalt selles kujutatud aega praegustele noortele tutvustav, ägeda koreograafia, kostüümide ja live-muusikaga. Suurepäraselt lavastatud ja näideldud tükk.

Rakvere linna laineraja ja rattapargi rajamine

Juunis avati tänavuses Euroopa spordilinnas Rakveres ligi 30 000 m2 suurusele maaalale rajatud Eesti suurimaid laineradu, rattasõidu õpperada mudilastele ning maastikurattarajad. Unikaalse terviklahendusena loodud kompleks on esimene omataoline Eestis ja pakub eri vanuses inimestele tegevust nii suvel kui ka talvel, kuna talvel on kelgutajate käsutuses kelgunõlv. Tegemist oli märkimisväärse investeeringuga Rakvere linna sporditaristusse, see on loonud rattaspordihuvilistele uusi võimalusi veeta vaba aega sportlikult ja sisukalt. Kompleks sobib hästi kasutamiseks ka peredele ning tegevusi leidub väga erineva taseme ja suunitlusega kasutajatele.

Rakvere linna põhikoolide töö- ja tehnoloogiakeskuse ehitamine

Tänavu juunis valmis Rakveres unikaalne töö- ja tehnoloogiakeskus, mis lõi nüüdisaegse ja mitmekesiste võimalustega õpikeskkonna tööõpetuse tundide pidamiseks kõigile linna põhikoolide 4.–9. klasside õpilastele ja nende õpetajatele. Uus hoonekompleks asetseb kõikide Rakvere linna põhikoolide suhtes kesksel asukohal. Keskuses on töövahendid nii metalli-, plasti-, savi-, klaasi- kui ka puidutööks, õppeköök ja käsitööklass. Tiitliga “Aasta puitehitis 2022” pärjatud hoone on üleni puidust ja selle põhikonstruktsioon ristkihtpuidust (CLT). Osa hoones vaja minevast energiast toodetakse integreeritud päikesepaneelide abil. Lamekatuse pind on kaetud mätaskatusega (kukehari), mis seob sademevett ja parandab õhuniiskuse taset. Ühes tehnoloogiakeskusega rajati Tuleviku ja Lembitu tänavat ühendav väike promenaad, kuhu istutati puid ning paigaldati istepingid ja jalgrattahoidjad.

Õmblusfirma Karveliisa OÜ abi Rakvere haiglale

Karveliisa OÜ tublid õmblejad valmistasid ja annetasid Rakvere haigla ärkamistoale kaksteist komplekti laste pidžaamasid. Kingitus anti üle koostöös tollase Rakvere reaalgümnaasiumi 1.a klassi õpilaste ja õpetajaga. Iga laps klassist tegi samuti kingituse, pakkis selle hoolega ja pani sinna palju armastust sisse, lisaks joo­nistas iga kingitegija ilusa kaardikese – need kaunistasid ärkamistoa aknalaudu terve jõuluaja. Kingitusi oli erinevaid, raamatutest kaisukarudeni välja. Lapsed viisid koos klassijuhataja Erika Baueriga isiklikult kingitused ka kohale ja andsid haiglajuhile üle.

Haljala kiriku tornikiivri renoveerimine

Renoveerimise käigus sai torn uue kauni tornikiivri ja ilmsiks tuli tornimuna sees olev ajakapsel. Unikaalse kapsli sisu jagas infot elust siin piirkonnas ning Eestis, heites valgust mitmesaja aasta tagustele ajaloosündmustele. Renoveeritud tornimuna tagasi paigutamisel asetati sinna sisse uus ajakapsel sõnumiga tulevastele põlvedele. Nüüdseks peapiiskopi taaspühitsetud tornikiivri renoveerimisega kaasnenud tegevuste kompleksi kajastati laialdaselt mitte üksnes Lääne-Virumaal, vaid üle Eesti.

Tapa muusika- ja kunstikooli Tamsalu tunneli kunstiprojekt

Kevadel 2022 sai teoks Tamsalu tunneli kunstiprojekt. Projekti käigus katsid kunstikooli õpetajad ja õpilased tunneli seinad imekaunite maalingutega, kuhu põimiti sisse ka raudteeohutuse sõnumid. Tunnel, mis varem oli kõle ja mille seinu “kaunistasid” roppused, muutus elavaks ja räägib oma lugu.

Teiste seas on Tamsalu raudteejaama jalakäijate tunnelis jäädvustatud punkar Villu Tamme.
Teiste seas on Tamsalu raudteejaama jalakäijate tunnelis jäädvustatud punkar Villu Tamme. Foto: Liina Kald

Vabaõhulavastus "Ivo Schenkenberg ja Hannibali rahvas".
Vabaõhulavastus "Ivo Schenkenberg ja Hannibali rahvas". Foto: Marianne Loorents

KaRakTer MTÜ – suvelavastuse “Ivo Schenkenberg ja Hannibali rahvas” korraldamise eest

Harrastusteater KaRakTer on olnud aastaid Rakvere linna esinduskollektiiv. KaRakTer on julgenud võtta ette mitmesuguseid projekte: lavastajate vahetus Leeduga, etendus liikuvas sõiduautos ja nüüd suur suvelavastus Rakvere Vallimäe vabaõhukeskuses. Harrastusteatri KaRakTer suur suvelavastus “Ivo Schenkenberg ja Hannibali rahvas” tõi üle Eesti Rakverre kokku ligikaudu 4000 pealtvaatajat ning lavale ja lava taha üle 100 inimese.

MTÜ Spordisarjad – Lääne-Virumaa suusasarja korraldamise eest

2022. aasta alguses kutsuti ellu ülemaakonnaline suusasari, mis peeti Lääne-Virumaa terviseradadel. Talve jooksul oli kavas kaheksa etappi kuues omavalitsuses. Osalema olid oodatud eri vanuses ja eri tasemega suusasõbrad. Kokku võttis üritustest osa 294 inimest 1070 osaluskorraga. Sarja korraldajad elavdasid tuntavalt maakonna terviseradade kasutust ja soodustasid liikumisaktiivsust. Sarja korraldajate eesmärk – tagada ürituse järjepidevus ning selle toimumine 2023. aastal – on juba kinnitatud ja kuupäevad avaldatud. Nende soov on osalejate arvu aasta-aastalt kasvatada ning terviseedendust ja liikumist propageerida. Samuti on neile oluline tutvustada maakonna valgustatud suusaradu ja elavdada hooldatud suusaradade kasutusaktiivsust.

Etappide abikorraldajad: Kadrina vallavalitsus, Kadrina spordikeskus, huviklubi Nelson, Rakvere linn, Rakvere spordikeskus, Tapa vallavalitsus, Tapa valla spordikeskus, Tamsalu AO Suusaklubi, Vinni vallavalitsus, Väike-Maarja vallavalitsus, Väike-Maarja spordihoone.

Staadioni rajamine Väike-Maarjasse ja seltsimaja ümbruse ümberehitus

Tegemist on olulise investeeringuga piirkonna elukeskkonda. Projekt ei hõlmanud ainuüksi staadioni, vaid ka selle vahetus läheduses asuva 110-aastase Väike-Maarja seltsimaja ümbrust. Staadion ja seltsimaja said ühise parkimisala ning inimsõbralikud juurdepääsud. Staadioni rajamine ja seltsimaja ümbruse ümberehitus läks maksma ligi 2 miljonit eurot. Staadioni valmimine 2022. aastal on kauase unistuse täitumine. See loob uued ja mitmekülgsed huvitegevusvõimalused nii õpilastele, sportlastele, treeneritele kui ka elanikele laiemalt. Plats Väike-Maarjas aadressil Pikk 2b projekteeriti staadionina juba Väike-Maarja kolhoosi ajal, kuid staadion ootas oma võimalust “lauasahtlis”, inimeste mõtetes ja omavalitsuse eelarves.

Kadrina vabatahtlik päästekomando – tiitli “Eliitkomando 2022” pälvimise eest

22. septembril 15. korda toimunud päästeameti päästetöö kutsemeisterlikkuse võistlusel “Eliitkomando 2022” osalenud kutselistest komandodest pälvis võidu Nõmme meeskond. Esimest korda peetud vabatahtlike võistluse võitis Kadrina meeskond. Vaatemängulises võistluses võttis mõõtu 15 komandot üle Eesti, nende seas neli vabatahtlike meeskonda: Kadrinast, Tõrvandist, Kibunast ja Sakust. Kutselistel meeskondadel tuli võistelda liiklusavarii-, nööripääste-, hoonetulekahju- ja veepäästeülesannetes. Vabatahtlike komandod pandi proovile hoonetulekahju- ja tagalatööülesannetes.

Rutja 1000-meetrise laskerajaga lasketiiru rajamine

Lääne-Virumaal Rutjal Kaitseliidu õppeväljakul avati detsembris 1000 meetri pikkuse laskerajaga lasketiir, mis on Kaitseliidus ainulaadne. Lasketiiru rajamine on paljude organisatsioonide ja inimeste ühiste jõupingutustega tehtud märkimisväärne tegu, mis sündis tänu kaitseministeeriumi, Kaitseliidu, kirde maakaitseringkonna Viru maleva, Verston OÜ, Sirkel & Mall OÜ ja Tallinna Linnaehituse AS-i koostööle. Rutja uus lasketiir annab lisatõuke kirde maakaitseringkonna täpsuslaskuritele erialaoskuste täiendamiseks, samuti võimaldab kergejalaväelastel parandada väljaõppekvaliteeti pikemalt maalt sihtmärgi tabamisel. Lasketiiru rajamine oli tingitud Kaitseliidu üldisest vajadusest avardada väljaõppevõimalusi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles