Juhtkiri: kas valimised toovad üllatusi?

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Iga päev toob kaasa mõne uudisnupu valimiste rindelt. Tähtajad lähenevad ja võimalikult särava nimekirja üritab kokku saada iga erakond. Hääled loevad. Nii saame teada, et sotsidega liitub üks, Isamaaga teine ja keskerakonnaga astub valimistulle kolmas maakonna tuntud inimene. Aga võib öelda, et suuri üllatusi ju ei ole. Parempoolsed, Eesti 200, uued tulijad, kes poliitmaastikul tormi võiksid teha, kriisist vaevatud inimestele lootust anda ja tulevikusihte valgustada, on vaiksed või sootuks sõnatud.

Teoreetiliselt on uued tulijad küll olemas, kuid praktiliselt ... Reitingud lubavad erakonnale Eesti 200, mis teatavasti enam verinoor tulija polegi, üleriigilistel valimistel küll head tulemust, aga reitingud võivad olla petlikud. Nimelt napib sel erakonnal ilmselgelt tuntud nägusid ja ilma nendeta läheb reitingute järgi põhiliselt protestihäältele toetuval erakonnal raskeks.

Omaette lugu on erakonnaga Parempoolsed, mis tuli küll näiliselt bravuurselt, aga nüüd on kännu taga täitsa kinni. Sellele viitab juba asjaolu, et kandidaatide nimekirjad lubatakse avalikustada alles jaanuaris. Milles asi, Parempoolsed? Teised teevad juba ammu propagandat, teil pole ei nimesid, ei nägusid. Kui te jaanuaris oma nimekirjadega välja tulete, on rong juba ammu läinud.