Lohe meie kõigi linna all

Lohe linna all. Foto: Kalev Lilleorg

Rakvere teatri sellejõulune lavalugu “Lohe linna all” pajatab muinaslugusid. Kuna inimesed armastavad sildistada ja lahterdada, on ka lohelugu esimese hooga liigitatud lastelavastuseks, aga pole seda tegelikult teps mitte. Pole üksnes laste lavastus.

Laval lahti keerduvad muinaslood puudutavad meie kõigi südant ja panevad selle kurja lohe, kes on ehk meie südamesse sooja pesa teinud, end ebamugavalt tundma.

Lavastaja Helen Rekkor on ritta seadnud ukraina muinasjutud. Lõppeval aastal need ilmselt ei saakski olla midagi muud kui muinaslood riigist, mis nii väga igatseb üht õnneliku lõpuga lugu. Alatasa kaikuvad õhuhäiresireenid sunnivad laval olevat seltskonda varju otsima, sest lohe tuleb (koopast) ja puhub inimeste kohale surmahingust. Nii võib paralleele leida sõjaga Ukrainas, mis on kaugel müstilisest jutustusest. Mis on kurb ja valus reaalsus. Meie õnn, et saame sellele ümber ehitada muinasjuturaamid ja jutustada seeläbi headusest ja kurjusest, ilust ja elust, kus ei puudu ka lootus. Lootus peab alati olema.