Kinnitati tegevuskava eestikeelsele õppele üleminekuks

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Foto: Mihkel Maripuu

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kinnitas eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava tähtaegade ja vajaliku eelarvega kuni 2030. aastani. Valitsus tutvus tegevuskava projektiga juba oktoobris ning andis siis rohelise tule kavaga edasi liikumiseks.

Lukas märkis, et tegevuskava kinnitamine on loomulik jätk seadusemuudatusele, mille riigikogu võttis vastu mõne päeva eest, 12. detsembril. "Mul on hea meel tõdeda, et oleme ühiskonnana saanud lõpuks üle rahvuslikust alaväärsustundest ja jõudnud ühisele arusaamisele, et üleminek eestikeelsele õppele on Eestis vältimatu ja tuleb võimalikult kiiresti teoks teha. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmisega lõime õigusliku raamistiku eestikeelsele õppele üleminekuks."

Paralleelselt seaduseelnõu menetlusega on valminud tegevuskava, mille koostamisel arvestati riigikogu kultuurikomisjoni, Eesti keelenõukogu, valitsuse ja paljude koostööpartnerite tagasisidega eelnõule, selle rakendamisele ja allkirjastatud tegevuskavale. Ministri sõnul pakub kava riigikogu heakskiidu saanud seaduse elluviimiseks mitmekülgset tuge, et üleminek saaks kooli, lasteaia, kodu, omavalitsuse ja riigi koostöös toimuda. Selle mahukaim punkt käsitleb asjatundlike ja vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajate ja koolijuhtide olemasolu ja motiveerimist.

"Suurendame ülikoolides õpetajakoolituse õppekohtade arvu, loome juurde paindlikke õppevorme, pakume haridustöötajatele keelekoolitust ning motiveerime õpetajaid tööle asuma ja jääma," lisas Lukas.

Alates 2023. aasta septembrist kehtestatakse kõigile Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele õpetajatele alampalga koefitsient 1,5 ja alushariduses 1,3. Väljatöötamisel on motivatsioonipaketid Ida-Virumaale õpetajaametisse siirdujatele: sihtstipendium üliõpilastele, lähtetoetus koefitsiendiga 1,3 ja lähtetoetuse laiendamine alushariduse tugispetsialistidele, soodustingimustel eluaseme pakkumine ja muu selline. Kõigile haridustöötajatele pakutakse keeleõpet ja täienduskoolitusi keeleõppe metoodikast, lõimitud aine- ja keeleõppest jms, samuti koolitusi mitmekultuurilise teadlikkuse suurendamiseks. Koolijuhtidele on suunatud mitmesugused professionaalse arengu projektid.

Õpetajate järelkasvu tagamisse panustab oluliselt ka üldhariduskoolide õpetajate palga alammäära tõstmine 1749 eurole 2023. aasta jaanuarist. See moodustab siis 111 protsenti Eesti keskmisest palgast, eesmärgiks on jõuda vähemalt 125 protsendini.

Koolidele ja lasteaedadele on kättesaadavad erinevad toetused nii eesti keele kui ka eestikeelse õppe korraldamiseks, lisandumas on toetus väljaspool Ida-Virumaad eestikeelsele õppele üleminevatele klassidele. Riik toetab lasteaedu ja koole ka õppematerjalide soetamisel eesti keelest erineva emakeelega õpilastele.

Väljatöötamisel on uued keeleoskustasemete testid ja vajalik õppevara, alushariduses on loomisel uus õppematerjalide e-platvorm. Olemasolevad õppematerjalid kaardistatakse ja süstematiseeritakse. Lisandumas on uued keeletehnoloogilised vahendid nii eesti keele kui teise keele õpetamise ja õppimise hõlbustamiseks.

Üleminek eesti õppekeelele toimub lasteaedades ning algab 1. ja 4. klassis 2024. aastal ning viiakse põhikoolides lõpule 2029/2030. õppeaasta alguseks. Gümnaasiumis ja kutsekeskhariduse õppekavade alusel korraldatavas õppes võib senikaua muu keele osakaal olla kuni 40 protsenti õppe mahust. Kool on kohustatud tagama ülemineku eestikeelsele õppele 10. klassis hiljemalt õppeaastaks 2030/2031, 11. klassis 2031/2032 ja 12. klassis 2032/2033. Kutseõppeasutustes puudutab muudatus kutsekeskhariduse õppekava järgi õppivaid õpilasi.

Rohkem infot ülemineku kohta leiab ministeeriumi kodulehelt. Kogu tegevuskava on samuti avalik.