Tellijale
Rakvere vabadussõja ausammas 30
/nginx/o/2022/12/19/15035974t1ha1dd.jpg)
Skulptor Amandus Adamsoni, ehitusmeister Reinhold Weigeli ja insener Ferdinand Adoffi loodud Eesti vabadussõjas langenud virumaalaste mälestusmärk avati Rakveres 30. augustil 1925. Ausammas sai omal kohal rahuga püsida 15 aastat. Pärast juunipööret, ööl vastu 21. oktoobrit 1940, hävitas mälestussamba julgeolekumeeste kaitse all peamiselt eestlastest koosnev jõhkardite jõuk.
1. juulil 1989 ilmus ajalehes Viru Sõna 1940. ja 1941. aasta sündmuste kirjeldamise eest vangi mõistetud ajakirjanik Peep Kärbi artikkel, milles esimest korda tõstatati küsimus Eesti vabadussõjas langenud virumaalaste auks püstitatud mälestussamba taastamisest. 2. juulil 1990 toimunud Rakvere Linna RSN täitevkomitee istungil otsustati: “Taastada vabadussõja ausammas Rakveres, milleks moodustada vastav toimkond ja avada annetusteks arve Virumaa Kommertspangas.” Selle otsusega võeti kokku seni avaldatud suusõnalised ja kirjalikud arvamused vabadussõja monumendi edasise saatuse kohta Rakveres. Rakvere täitevkomitee eesotsas linnapea Tiit Kullerkupuga valis vabadussõja ausamba taastamise tee, mis oli tolle aja kohta julge ettevõtmine.