Repliik: lühikese filmi kino

Merly Raudla. Foto: Ain Liiva

Sai üle pika aja taas armsas kodulinnakinos käia. Film oli suurepärane, kuid need kolm tundi ja kaksteist minutit tuletasid meelde, miks olen loonud endale reegli kohalikus kinos vaid lühikesi filme vaadata.

Pikkade filmide puhul oleme ette võtnud rongisõidu pealinna ning linateost diivanil mõnuledes nautinud. Tuleb tunnistada, et nii mõnigi huvitav ja hea film on jäänudki vaatamata, kuna pole olnud aega seda sõitu ette võtta.

Mina oma 165-sentimeetrise pikkuse juures ei suuda enda juppjalgu kohaliku kino toolidele mõistlikult ära mahutada. Põneva filmi ajal ühest asendist teise sipelda on samuti häiriv.