Mida teha linna eksinud metsloomaga?

Metsloom võib käituda linnas väga ohtlikult, sest ta kardab. Foto: Urmas Luik

Lumerohkus ja toidujäätmed meelitavad metsloomad linnadesse. Eesti Metsloomaühing saab abivajavate loomade ja lindude kohta enam kui 5000 teadet aastas, viimastel aastatel on see arv märgatavalt kasvanud.

Jänesed, kährikud ja rebased on metsloomaühingu andmetel muutunud linnapildis juba harjumuspäraseks nähtuseks. Üha sagedamini satuvad metsast linna ka suurulukid, nagu põdrad, ilvesed ja karud, harva ka ohtlikumad hundid. "Inimasustuse laienemisega varem metsaga kaetud aladele sunnime metsloomi uutele aladele ümber kolima. Loomad harjuvad sellega aeglasemalt, kui uusarendused kerkida jõuavad. Seega on loomulik, et ulukid üha enam ka linna eksivad. Loomulikult on inimene see, kes loomade tavapärastele aladele on end elama sättinud," osutas Eesti Metsloomaühingu asutaja Marek Strandberg.

Hätta sattunud metsloomi aitavad vabatahtlikud saavad kõige sagedamini teateid kajakate, vareste, tuvide, siilide ja metskitsede kohta. Paljud juhtumid on seotud ka oravate, värvuliste, koerlaste ning kärplastega. Suur traumade arvu kasv saabub just detsembris, mil aastavahetuse ilutulestikuga kaasnev müra tekitab loomadel paanikahooge, kuulmiskahjustusi ja väiksematel loomadel ka äkksurma. Talvisel ajal suunab loomi linnadesse ka lumerohkus, mis piirab ligipääsu tavapärasele looduslikule toidule.

Juhuslikult linna sattuvad ulukid reeglina inimestele muret ei valmista. Probleem tekib aga siis, kui inimesed loovad metsloomale linnas häid elutingimusi. R-kioski innovatsioonijuhi Berit Heinmetsa sõnul on suureks mureks just toidujäätmed, mis toodavad kasvuhoonegaase ja pakuvad metsloomadele lihtsa vaevaga saadavat kõhutäit. "Toidujäätmete negatiivse mõju fookuses on enamasti CO₂ mõju keskkonnale. Äraviskamisele mineval  toidul on aga ka otsene seos linnakeskkonda eksivate metsloomadega. Ulukite jaoks võrdub üle ääre ajav prügikast või rikkaliku sisuga kompostihunnik sõltuvust tekitava isekattuva toidulauaga," selgitas Heinmets. 

Mida rohkem on toidujäätmeid kättesaadaval, seda enam need jäätmed loomi kohale meelitavad. Nii hakkavad loomad end linnakeskkonnas üha paremini tundma ja muutuvad kiiresti inimtekkelistest toidujäätmetest sõltuvaks. "Vaevalt et ilvesed toidujäätmete peale linnadesse tulevad, küll aga meelitavad toidujäätmed linnadesse näiteks jäneseid, kelle järel tulevad ka ilvesed," juhib metsloomaühingu juhatuse liige Virge Võsujalg tähelepanu inimeste põhjustatud ahelreaktsioonile. 

Eestis visatakse igal aastal ära umbes 167 000 tonni toitu, mis ülitundliku haistmismeelega loomi paratamatult üle linna asuvate avatud prügikastide juurde tõmbab. "Toiduraiskamist piirates aitame vähendada ka metsloomade kohanemist linnakeskkonnaga. Konkreetseid samme toidu prügikasti mittesattumiseks ja sealt loomade toidulauale jõudmiseks saab astuda iga inimene, aga ka kaubandussektor tervikuna," lisas Heinmets. 

Mida teha, kohtudes linnas segadusse sattunud või kannatada saanud metsloomaga?

Looma leidmisel tuleks helistada riigiinfo ööpäevaringsel valvetelefonil 1247 ning kirjeldada olukorda. Sealt antakse juhised edasiseks tegutsemiseks. 

Linna sattunud suurulukite loodusesse tagasi aitamisega tegeleb lisaks ka päästeamet. Teateid võetakse vastu telefonil 112.

Abi vajava linnu või looma leidmise korral võib võtta ühendust ka Eesti Metsloomaühinguga telefonil 5632 2200.