Kaoke Kärdi kursuse lõputöö põhjal valmis trükis, kuidas valmistada Rakvere naise rahvarõivaid

Kaoke Kärdi valmistas oma rahvariided 19. sajandi alguse eeskujude põhjal. Foto: Ain Liiva

Võiks arvata, et rahvarõivaste valmistamine on käkitegu, aga võta näpust. Lääne-Viru arenduskeskuses

töötaval Kaoke Kärdil kulus kolm pikka aastat, et end esiemade kombel riidesse saada. Kuid tulemus on pingutust väärt. Seda märgati ka eesti rahva muuseumis.

Kaoke Kärdil on kapis pulmakingiks saadud Kadrina kihelkonna rahvarõivad, sest seal on tema emapoolse suguvõsa juured. Kuue aasta eest alustas ta Rakvere kihelkonna rahvarõivaste valmistamist.

Kärdi läks kursustele, mis toimusid rahvakultuuri keskuse ja eesti rahva muuseumi koostöös. Huvilisi tuli kokku üle Eesti, isegi nii palju, et osale ei leitud kohta. Kord kuus laupäeval ja pühapäeval saadi kokku Tartus. Õmblemist juhendas Silvi Allimann, tikkimist Virve Valtmann-Valdson, niplispitsi tegemist Angelika Nöps, vöövalmistamist Piia Rand.