Kuidas ennetada kokkupuudet täidega ja mida täitõrjel silmas pidada

Tihti nakatutakse rühmade või klasside kaupa. Foto: Elmo Riig

Täidega nakatumist nimetatakse täitõveks ehk pedikuloosiks, mis on lasteasutustes igaaastane probleem. Lasteaiad, koolid, trennid ja laagrid on levinumad kohad, kus võib nakatuda täide ja tingudega. Tihti nakatutakse rühmade või klasside kaupa. Nakkuse saab otseses kokkupuutes teiste laste peadega või kammide, juuksekummide, mütside ja voodipesu vahendusel. Samuti võib nakkuse saada pehme mööbli kaudu, näiteks ühissõidukite istmetelt. Kokkupuuteohtu suurendavad pikad lahti kantavad juuksed.

Peatäid ei levi lemmikloomadega ega ole märk halbadest hügieeniharjumustest, need võib saada igaüks, sõltumata soost, vanusest ja sotsiaalsest kuuluvusest. Pedikuloosi ennetamisel on oluline, et lastel, nende vanematel, lasteasutuste ning hooldekodude personalil oleks olemas teadmised, kuidas täid levivad ja kuidas nendega kokkupuudet vältida. Nakkuse avaldumisel tuleb kohe kollektiivi teavitada, et piirata selle edasist levikut.

Täidega nakatumise ennetamiseks on välja töötatud keemilise toimega vahendid: pihused ja juuksekummid. Enamasti sisaldavad sellised ennetavad vahendid eeterlikke õlisid, kuid puudub nende tõhususe teaduslik põhjendus. Nii looduslikku päritolu kui ka sünteetilised eeterlikud õlid on potentsiaalsed allergeenid ja võivad kergesti põhjustada ülitundlikkust, seega pole nende otsene nahale kandmine soovitatav. Selliste toodete tõhusus ja ohutus peavad olema enne turustamist kontrollitud ning seda näitab pakendile kantud terviseameti registreerimistunnistuse või loa number. Eestis ei ole esitatud taotlust ühegi täisid peletava keemilise vahendi kohta.