Jõulud on lähenemas ning tihti tähendab see massilist tunglemist poodides. Neile, kes soovivad seda vältida ning teha keskkonnasõbraliku jõulukingituse, et üleüldist tarbimist vähendada, soovitavad kingiideid Eesti õpilaskonkursil "Solve for Tomorrow" osalevad võistkonnad.
"Elame ajal, kus keskkonnasääst ning jätkusuutlik elustiil on aina rohkem populaarsust kogumas, ning nii proovime üheskoos Eesti kooliõpilastega leida nutikaid lahendusi, kuidas keskkonnasõbralikku mõtlemist tuua inimeste igapäevaellu. Isetehtud jõulukingitused on viis, mis on kõigile jõukohane ja pakub võimalust loominguliseks lähenemiseks," ütles konkursi "Solve for Tomorrow" juht Egle Tamelyte. "Isetehtud kingitused jäävad kingisaajale meelde, sest need on armsad ning annavad aimu kingi tegemisse panustatud ajast ja vaevast."
Paljud kosmeetikatooted sisaldavad kemikaale ja värvaineid, mis ei pruugi olla nahale ega loodusele head. Lisaks on need tooted tihti pakendatud plastist ja muudest keskkonnakahjulikest materjalidest anumatesse. Kiire ja soodne kingitus lähedasele on kehakoorija, mille jaoks on vaja vaid üksikuid kodus leiduvaid looduslikke koostisosi – mett, meresoola ja kookosõli. Mesi ja kookosõli tuleks segada kokku võrdses vahekorras ning lisada segule umbes poole vähem meresoola, mis toimib oma teralise struktuuri tõttu koorijana. Segule võib lisada ka paar tilka eeterlikke õlisid, mis annavad kehakoorijale meeldiva aroomi. Omatehtud kehakoorija võiks valada mõnda klaaspurki, mida tavaliselt leidub igas köögis.
Eestlastel on kombeks koguda sügavkülma marju, mida talvel toidutegemiseks kasutada. Just jõulud on kõige õigem aeg need sealt välja võtta ning keeta marjadest ja suhkrust moos. Marmelaadi saab ka teha, kui kasutada paksendajana näiteks pektiini. Juhul kui kusagil kodus leidub veel sügisesi õunu, saab neistki teha huvitava jõulumoosi. Selleks tuleb õunad koorida, tükeldada ja panna koos vähese veega keedupotti. Lisada riivitud apelsinikoort ja kaks tükeldatud apelsini. Kindlasti lisada suhkrut ning keetmise käigus ka kaneeli. Moosi saab jällegi panna klaaspurki, ning mida väiksem see on, seda armsam on kingitus.
Poest ostetud riidest kotid võivad tunduda keskkonnasõbralikud, kuid nende tootmise jalajälje tasategemiseks tuleks neid kasutada aastaid. Teine lugu on kottidega, mille saab ise teha vanadest riietest või kangatükkidest. Materjalidest sobib kõige paremini puuvillane ning kangavärvide või markeritega saab iga koti kujundada kunstipäraseks ja personaalseks. Seeläbi saab anda vanadele riidetükkidele uue elu.
Kes soovib kodus oma käsitööoskused uuele tasemele viia, võiks ette võtta küünalde valmistamise. Tavaliselt jääb igas majapidamises järele lõpuni põlemata küünalde vaha, mis tihti leiab tee prügikasti. Keskkonnasõbralik oleks sellest teha uued küünlad. Selleks läheb vaja keedupotti, tahti, kääre, liimi ja puidust söögipulki. Küünlad võib teha samadesse topsidesse või klaasidesse, kus need olid. Kuidas küünalde valamine täpselt käib, on mõistlik järele vaadata YouTube‘ist.
Neile sõpradele, kes on köögis parajad käpardid, võib kinkida purgis oleva koogi ja seeläbi taaskasutada kodus leiduvaid klaaspurke. Selleks tuleb välja valida koogiretsept, valada koostisained purki ning kirjutada purgile vahva õpetus, mida kuivsegule lisada, et sellest tainas tuleks, ning milliste kraadide juures kooki ahjus küpsetada. Nii võib kindel olla, et ka kõige andetumatele kodukokkadele hakkab kokkamine tunduma põnev.
"Lisaks tasuks jõulukingituste tegemisel meeles pidada, et igasugune pakend ei ole tihti jätkusuutlik. Kuna traditsiooniliselt on jõulukingid siiski pakitud, tasub mõelda, kuidas oleks võimalik seda loodust säästvalt teha. Näiteks taaskasutada kingikotte, kingipaberit või pakkida kingid hoopis loovamalt, kasutades selleks vanu kangajääke, sügisest heina või mõnda muud viisi," rääkis Egle Tamelyte.
Õpilaskonkurssi "Solve for Tomorrow" korraldab Samsung Electronic Baltics sotsiaalse algatuse raames enam kui 30 riigis. Ettevõtmise eesmärk on ehitada lastele ja noortele parem tulevik, pakkudes selleks koolitusprogramme, mille kaudu on noortel võimalik omandada eluks vajalikke digi- ja tehnoloogilisi oskusi.
