Lamatised on tervisemure, mis harilikult seostub eakate voodihaigetega. Koroonaaeg tõestas aga vastupidist ja lamatistega puutusid kokku paljud, keda haigus pikalt ühte asendisse jättis. Kuidas lamatisi ennetada, annab nõu Invaru abivahendikeskuse juhtivterapeut Liis Pilt.
Lamatis on lokaalne naha või nahaaluse koe kahjustus, mis tavaliselt tekib kehapiirkonda, kus luu on kohe naha all ning esineb survet ja hõõrdumist. Kõige sagedamini on Invaru terapeudi Liis Pildi sõnul lamatised kuklal, kõrvade taga, küünarnukkidel, abaluudel, ristluupiirkonnas, puusadel, istmikuluul, põlvedel, pahkluudel ja kandadel.
"Lamatise tekkimise esmaseks tunnuseks on nahapunetus, mis kestab kauem kui pool tundi. Kui punetavale laigule näiteks sõrmega vajutada ja surve eemaldamisel on antud koht endiselt punane, siis on tegemist juba algava lamatisega. Võrreldes kahjustamata piirkonnaga võib punetav ala olla valulikum, tihkem, pehmem, soojem või ka jahedam."
Liis Pilt lisab, et lamatiste tekkimisel halveneb pikaks ajaks inimese elukvaliteet, suureneb hooldus- ja abivahendite vajadus, kerkivad tervishoiuteenuste kulud ning hooldajate koormus. Seetõttu on tema hinnangul eriti oluline juba eos vähendada lamatiste tekkimise riski ning võimalikult varakult ära tunda juba tekkiv lamatis.
Lamatise ennetamisel on Invaru terapeudi sõnul kõige olulisem vähendada survet inimese ja kontaktpinna vahel, säilitada naha puhtus, piisav niiskussisaldus ning tagada lähedase täisväärtuslik toitumine. Surve jaotumust riskipiirkondades on võimalik saavutada regulaarse asendivahetusega või kasutada survet ühtlustavaid madratseid. "Tavapärase madratsi kasutamisel tuleb asendit muuta vähemalt iga kahe tunni järel. Spetsiaalsete lamatisi vältivate madratsite puhul tuleb seda teha aga vähemalt nelja tunni järel, mis tähendab ju väiksemat koormust hooldajale," räägib Pilt.
Piiratud liikumisvõimega inimese hooldamine on väga raske töö. "Kui hooldajaks on pereliige, siis tema jaoks on see vaimselt ja füüsiliselt kurnav. Lamatiste ennetamisel ja ravil on oluline järjepidevus, kuid inimene ikka väsib ja seepärast on erinevad abivahendid suureks abiks," ütleb Pilt.
Asendi muutmise teeb lihtsamaks ja valutumaks näiteks libeda pinnaga linade ja kinnaste kasutamine. Aktiivsematele kasutajatele, kes on ise või väikese kaasabiga suutelised voodist ratastooli siirduma, soovitab terapeut kasutusele võtta libilaua. Nii moodustub kahe tasapinna vahele justkui sild, mis lihtsustab liikumist, vähendab hõõrdumist ja ohtu ennast mõne ratastooli teravama nurga vastu vigastada.
"Naha terviklikkuse säilitamiseks ja kahjustuste vältimiseks on oluline, et toidulaud oleks täisväärtuslik ja keha ei oleks vedelikupuuduses. Seetõttu on oluline jälgida, et lähedane sööks mitmekülgselt ning tarbiks piisavas koguses vedelikku." Terapeudi hinnangul aeglustab ebapiisav toitumine lamatise paranemist ja suurendab krooniliste lamatise tekkeriski.
"Inimestel, kes on sunnitud pikalt ühes asendis lamama või istuma ja kes ei ole võimelised ise oma asendit vahetama, tuleks regulaarselt jälgida ja kontrollida naha seisukorda," rõhutab Pilt ja lisab, et müügil on nahakaitsekreemid, mis aitavad parandada naha niiskustasakaalu. Korrapärane nahahooldus on eriti oluline nende puhul, kes peavad kasutama mähkmeid, kuna niiske ja soe keskkond omakorda soodustab lamatiste teket.
Saabuvad jõulupühad on just sobilik aeg, et külastada kaugemal elavaid lähedasi ja eakaid, kes ise nii palju enam ei liigu. Pikemate vestluste käigus võib välja kooruda nii mõnigi tervisemure, mille õigeaegne märkamine aitab ära hoida hullema. Tihtilugu leiavad vanaemad-vanaisad, et pole neile kingitusi tarvis, neil on ju kõik olemas. Miks mitte üllatada neid mõne kasuliku abivahendi või nahahooldustootega, mis toob vaevustele leevendust ja pakub kokkuvõttes siiski rõõmu.
