Esimene Lääne-Virumaa aasta tegu võrsus 20 aastat tagasi ning seeme oli mulda läinud kusagil Viitna ja Kadrina vahel (1)

Copy
RAHVUSEEPOSE KALEVIPOEG MAAILMA ESIETTEKANNE RAKVERE LAULULAVAL (2003).
FOTOL VASAKULT: REIN SIKK JA RAIVO RIIM.
RAHVUSEEPOSE KALEVIPOEG MAAILMA ESIETTEKANNE RAKVERE LAULULAVAL (2003). FOTOL VASAKULT: REIN SIKK JA RAIVO RIIM. Foto: Tairo Lutter

“Laena mulle kannelt,” hõikas Rakvere teatri näitleja Tarvo Sõmer üle Vallimäe. See oli üsna tavatu aeg selliseks ütlemiseks. Kell näitas täpselt kuuendat hommikutundi ja kalendris oli ees kolmapäev, 30. aprill 2003.

Kes ütleb, et liblika tiivalöök ei või muuta maailma? Poleks Virumaa Teataja toonane peatoimetaja Rein Sikk ja igaasjamees Raivo Riim ühel tuvastamata päeval oma autonina Viitnalt Kadrina poole pööranud, ei oleks võibolla Lääne-Virumaa aasta teo konkurssi sündinud. Nagu ka esimest laureaati, milleks oli rahvuseepose “Kalevipoeg” täiemahuline ettelugemine Rakvere Vallimäel.

Aga nad pöörasid ja kuidagi läks jutt “Kalevipojale”. Eks seal kandis ole inspiratsiooni küllaga. Viitna–Kadrina teele paistavad hästi ära Neeruti mäed, kus Kalevipoeg rahvajuttude põhjal osa oma tegusid tegi. No ja muidugi see ka: meie rahvuseepose kokku kirjutanud Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 26. detsembril 1803 Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas. Ehk 200 aastat enne kirjeldatavaid sündmusi.

Tagasi üles