Eesti elanikud suhtuvad aastavahetuse ilutulestikku negatiivselt

Aastavahetuse ilutulestikku korraldatakse järjest vähem. Foto: Urmas Luik

Küsitlus näitas, et 40% eestimaalasi peab ilutulestikule raha kulutamist mõttetuks. Kõigest 5% elanikke peab ilutulestikku väga oluliseks. 23% vastanutel on ükskõik.

Uuringu andmetel kulutab uue aasta vastuvõtmiseks valdav osa eestimaalasi kuni 150 eurot. Suurem osa suhtub aastavahetuse ilutulestikku negatiivselt, sest peab seda mõttetuks kuluks ja loomadele-loodusele kahjulikuks.

Eesti elanike suhtumine aastavahetusel seni tavapäraseks peetud ilutulestikku on valdavalt negatiivne, selgub Swedbanki rahaasjade teabekeskuse värskest uuringust. 40% küsitluses osalenud inimestest peab ilutulestikule raha kulutamist mõttetuks, lisaks lõpetaks 37% vastanuid ilutulestiku laskmise ära loomade heaolu ning 30% vastanuid ilutulestiku keskkonnakahju tõttu.

Kui keskkonnakahjusid tõid uuringus sagedamini põhjusena esile 16–29-aastased ja kõrgharitud, siis loomade heaolu oli sagedamini südamel üle 65-aastastel. 23% vastanuid tunnistas, et ilutulestiku laskmine jätab neid ükskõikseks.

Kõigest 5% elanikke märkis, et peab ilutulestikku väga oluliseks ja kulutab sellele nii palju raha, kui soovib. Lisaks arvas 8%, et sooviks küll ilutulestikule kulutada, kuid selleks napib raha, ning 11% ostab ilutulestikku juhul, kui selleks jääb raha muudest kulutustest üle. 1% vastanuid tunnistas, et tunneb survet osta aastavahetuseks ilutulestikku.

Aastavahetuse tähistamiseks plaanivad eestimaalased valdavalt kulutada kuni 150 eurot. Sellest rohkem plaanib kulutada 15% vastanuist, 8% ei kavatsegi raha kulutada. 16% ei osanud oma kulutusi veel prognoosida.

Uuringust selgus ühtlasi, et 27% eestimaalaste jaoks on jõulud ja aastavahetus pere eelarvele koormavad ja nad peavad nuputama, kuidas praegu ots otsaga kokku tulla. Võrreldes 2021. aastaga pole jõuludeks ja aastavahetuseks plaanitavad kulutused kuigivõrd suurenenud. Valdavalt pühadekulutusteks raha varakult ei säästeta – 71% elanikke tunnistas, et katab pühadekulud detsembrikuus käigu pealt. Seevastu iga viies alustas jõulukinkideks raha kõrvale panemisega vähemalt kuu aega enne pühi, lisaks ostis või valmistas 11% elanikke kingitused juba enne detsembri algust.

Swedbanki rahaasjade teabekeskuse tellitud ja Turu-uuringute AS-i tehtud küsitlus toimus 21.–24. novembril, vastas 803 vähemalt 16-aastast Eesti elanikku.