Biojäätmed moodustavad vähem kui kümnendiku üldisest jäätmekogusest

Biojäätmed tuleks panna eraldi prügikasti ja soovitavalt pakituna biolagunevasse kotti. Foto: Kristjan Teedema

Ühe kuu jooksul veetakse ainuüksi Rakverest jäätmekeskusesse 273–274 tonni segaolmejäätmeid. Biojäätmeid koguneb sama aja jooksul 22 tonni ja tekib küsimus, kas sellise suhteliselt väikese prügikoguse eraldi kogumine ja vedu ei tekita kokkuvõttes mitte suuremat jalajälge kui biojäätmete käitlemata jätmine.

Rakveres asuva kuue korteriga ühistu juhatuse liige kirjeldas Virumaa Teatajale järgmist olukorda: “Kuue korteri peale tuleb meil biojäätmeid heal juhul ämbritäis kahe nädala kohta. Aga harvemini kui kahe nädala tagant biojäätmeid ei veeta, mis on ka mõistetav, sest need ju roiskuvad. Tekib küsimus, kas mitmetonnise autoga kaks korda kuus ämbritäis solki vedada on kõige rohelisem mõtlemine. Kas tänavate koormamine raske sõidukiga on kasulik? Kui suur on kütusekulu?”

Rakveres tegeleb jäätmeveo ja jäätmete käitlemisega Lääne-Viru jäätmekeskus. Biojäätmeid veetakse eraldi juba kuuendat aastat, kuid siiski on tegemist suhteliselt uue teenuse ja korraga – kohustus biojäätmeid sortida ja asetada need eraldi konteinerisse hakkas Rakvere korteriühistutele ja eramajaomanikele kehtima mullu 1. augustil. Jäätmeveopiirkondades, kus praegu biojäätmeid liigiti veel ei koguta, hakkab vastav nõue kehtima tänavuse aasta detsembris, kuid seda siiski klausliga: eramajapidamised võivad biojäätmeid ka kompostida, kui seda tehakse nõuetekohaselt.