Nädala kaja: hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamine seisab tõmbetuultes

Siim Mihailov, Virumaa Teataja ajakirjanik. Foto: Ain Liiva

Seda, mida inflatsioon ja hindade kallinemine teeb, tajub iga tarbija, kes poeuksest sisse astub. Rahakotirauad avanevad üha raskemalt ja ostusoovid mõeldakse paremini läbi. Nii on pidanud rihma koomale tõmbama ka kohalikud omavalitsused. Järjest rohkem võetakse laenu ning näiteks Põhja-Sakala vallavanem Viljandimaal ennustas käesolevaks aastaks 1,5 miljoni euro suurust miinust, mille tõttu pöörduti abi saamiseks riigi poole.

Valusa hoobi andis omavalitsustele ka valitsuse otsus tõsta õpetajate palka. Lasteaiaõpetajad on omavalitsuste leiva peal, ja kuna tulude baas oluliselt ei suurene, ollakse keerulises seisus. Tapa valla 2023. aasta eelarve üle arutamisel toodi esile, et lasteaiaõpetajate palgatõus suurendab kulusid 1,2 miljoni euro võrra. Väljaminekute ja investeeringute katmiseks plaanitakse tänavu võtta 2,5 miljonit eurot laenu.

Lääne-Virumaa on lisaks kimpus hariduslike erivajadustega laste-noorte koolitamisega, kuna omavalitsused ei jõua ühisrahastuses kokkuleppele. Kandev roll on omavalitsusel, kelle territooriumil kool paikneb, sest tema tasub arved ja hoolitseb selle eest, et kool käigus püsiks. Kui kõrvalomavalitsuste arvates on n-ö teenuse eest küsitud hind liiga kõrge, siis tõstetakse käed üles ja vaadatakse ise, kuidas hakkama saada.