Kundas tegutsev puitmassitehas Estonian Cell peatas detsembri lõpus töö, kuna kõrged energiahinnad surusid hinge kinni. Nüüdseks on tehase töö taastatud, kuid tulevikku varjutavad ikka veel mustad pilved. Ettevõtjad näevad olukorrale pisutki leevendust selles, kui riik võtaks osa vastutusest enda kanda ja kergendaks koormat toetuste abil. Seda aga ei paista ning selge pole ka see, mis muutub pärast valimisi ja kas midagi üldse muutub.
Juhtkiri: energiasurutis
Energeetika ja poliitika on omavahel tihedalt seotud. Paraku. Eesti Energia omanik on riik ja paljud strateegilised otsused on vastu võtnud riigi kui omaniku esindaja majandusminister. Selles valdkonnas ei hakka aga täna vastu võetud otsus homme tööle, vaid mõju avaldavad 5–10 aastat tagasi tehtud otsused. Kas keegi mäletab, kes meil oli 5–10 aastat tagasi majandusminister? Ja mis kasu sellest mäletamisest olekski? Peale tõdemuse, et pikka ja hästi toimivat plaani pole olnud ühelgi võimul olnud valitsusel.
Ilmselt kõik poliitilised jõud, kui mõned äärmuslikud pisiparteid välja arvata, saavad praeguses olukorras aru, et Eesti vajab tuumajaama. Aga sama hästi saavad nad aru, et tegemist on rahva silmis ebapopulaarse otsusega, mis võib negatiivselt mõjuda nende reitingule. Seega oleks üsna üllatav, kui mõni suurtest erakondadest julgeks enne valimisi kindlameelselt välja öelda: jah, Eestisse tuleb ehitada tuumaelektrijaam.