Juhtkiri: liikluses on kaalul elu

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Viimastel kuudel oleme saanud leheveergudel kajastada üsna mitu korda juhtumeid, kus jalakäija on jäänud auto alla. Enamasti juhtuvad sellised õnnetused ülekäiguradadel, eriti ehmatavad on need, kus kannatajaks on laps. Põhjuseks on aga pea alati tähelepanematus. Jalakäija võib küll olla ülekäigurajal eelisõigusega, kuid temagi peab veenduma, et sõidukijuht on teda märganud ja jõuab õigel ajal pidurdada.

Ülekäigurajal oma õigusi taga ajada ei maksa: haiget saab jalakäija. Süü jääb enamasti kahe asjaosalise vahele: autojuht ei vähendanud ülekäigurajale lähenedes kiirust või astus jalakäija teele kas üldse ringi vaatamata või veendumata, et autojuht on teda tähele pannud ja kavatseb peatuda.

Füüsikaseadustest üle astuda pole võimalik: autot ei saa hetkega peatada. Autojuhtide suurim hirm ongi “tondid” ehk helkuriteta tumedais rõivais jalakäijad, kes hüppavad ootamatult ülekäigurajale. Pea­aegu iga roolis istunu mäletab mõnd õudusega segatud hetke, kui selline tegelane pimeduses üle tee tormas, ning äkkpidurduse – seekord läks õnneks! – järel oli pulss laes ja selg hirmuhigiga kaetud.